Ajalugu

EESTI SPORDIVETERANIDE LIIT

Kroonika

TAGASIPILK LÄTETELE – 1958 – 1966

   1958  15. märtsil ilmus “Õhtulehes” üleskutse spordiveteranide koondamiseks Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde. See on ka daatum, mida loetakse meil esimese taolise organi, Tallinna Spordiveteranide Koondise (SVK) sünnipäevaks. Spordiveteranide vestlusringis tärganud mõtete elluviijaid olid ametnikuna omaaegne kergejõustiklane ja kauaaegne sporditegelane, tollal pealinna spordikomitees inspektorina töötanud Konstantin Vitsut ning spordijuhina Tallinna spordikomitee esimees Eli Kaldma. Tegutsema hakkas vanematest sportlastest ja sporditegelastest moodustatud organiseerimisbüroo (esimeheks Johann Martin).      Aastat 1958 sisustasid üldsuse tähelepanu köitvad ettevõtmised Tallinna I spordimängude raames: nimekate atleetide esinemised raadioteatris (26. mail), “Estonia” kontserdisaalis korraldatud spordiveteranide austamisõhtu (10. juulil) ning veteranide enam kui 100-liikmelise esindusliku kolonni (eesotsas Kristjan Palusalu, Johannes Kotka, Alfred Neulandi, Ain Sillakuga) kaasamine spordimängude rongkäiku.

   1959  11. mail toimus pealinna spordiveteranide koosolek, kus võeti vastu Tallinna Spordiveteranide Koondise põhikiri. Valiti 9-liikmeline presiidium, esimeheks Evald Roorand, aseesimeheks põhikirja väljatöötamist juhtinud Elmar Männik ja sekretäriks Valter Mägi.

Aasta läbi osalesid veteranid aktiivselt Eesti kergejõustiku ja jalgpalli 50 aasta juubeli tähistamisel.

Augustikuus tegi Villu Ojassalu mõttekaaslastega sissejuhatuse veteranide kergejõustikuvõistlustele Põltsamaal.

7. oktoobril eraldas Tallinna Linna TSN Täitevkomitee SVK taotlusel Metsakalmistul avara maa-ala spordiveteranide ja paremate sportlaste rahulaks.

   1961  Juulikuu esimesel poolel korraldati Tallinna II spordimängude raames Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja (hilisema Õpetajate Maja) avarates ruumides spordiveteranide Eugen Piisangu, Richard Kabritsa jt. aktiivsel osalusel näitus “Minevikust tänapäevani”. Selle külalisraamatust võis lugeda: “Kahest tunnist jäi väheseks. Öelda võib ainult kiitvat. Kordan tormini paisuvat soovi (isegi juba nõuet!) – loodagu spordimuuseum!” “Spordileht” n.-ö. rahustas: “Spordimuuseumi küsimus on nüüd päevakorda võetud ja usun, et see ka lahendatakse.”

Sellega tegeles tulemuslikult ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu juurde moodustatud spordiajaloo komisjon. Komisjoni eestvedajateks olid Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik ning Tõnu Võimulalt nii muuseumi idee kui materjalid pärinud Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) spordiajaloo õpetaja Johannes Laidvere. Et algul EPA, hiljem Tartu linn eraldas ka vajalikud ruumid, milleks pealinn võimalust ei pakkunud, leidiski kauaigatsetud spordimuuseum asupaiga Emajõelinnas.

10. oktoobril moodustati TRÜ õppejõu Johannes Laidvere (sportlaspõlves Laurson) eestvedamisel Tartu Spordiveteranide Klubi.

1962  Aasta algul ilmutas ajakiri “Kehakultuur” üleskutse spordiveteranidele ja-huvilistele aitamaks kaasa spordimuuseumi loomisele ja materjalide kogumisele. 11.aprillil kinnitas ENSV Spordiorganisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium spordimuuseumi asutamise toimkonna (esimees Aksel Tiik).

Septembris korraldati spordiveteranide kohtumine Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna esimese kursuse üliõpilastega – silmas pidades meie spordi möödaniku paremat teadvustamist järelpõlvedele.

1963  28. jaanuaril kinnitas Eesti NSV Spordiorganisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium loodava spordimuuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu eesotsas direktor Aksel Tiigi ja teadussekretär Johannes Laidverega. Spordiveteranidest said asendamatud osalised kogumistöödes.

14. mail asutasid 35 endist sportlast ja sporditegelast Viljandi Spordiveteranide Koondise. Esimeheks valiti August Litter.
15. novembril leidis Tallinnas “Eesti Energia” saalis aset spordiveteranide esinduslikemaid kohtumisi huvilistega. Kohtumisõhtu “Antverpenist Tokioni” tõi kokku 33 olümpiaatleeti ja üle 400 kuulaja. Esinemiste ja vestluste lindistusi vahendas korduvalt oma saadetes Eesti Raadio.
16. detsembril asutasid 15 Pärnu spordiveterani kuurortlinna malemajas Pärnu Spordiveteranide Koondise. Selle loomise üks algatajaid oli Tallinna SVK 5. aastapäeva üritustest innustust saanud Gertrud Vabrit. Omaaegsele tuntud kergejõustiklasele (sportlaspõlves Labrik) usaldati ka Pärnu SVK esimehe amet.

1964  22. ja 23. augustil korraldasid Pärnu spordiveteranid tallinlaste ettepanekul kuurortlinnas esimese ulatuslikuma koondiste vahelise võistluse – Pärnu ja Tallinna SVK kohtumise viiel spordialal: v

õrkpallis, lauatennises, laskmises, males ja kabes. Loodud koondiste kohtumised ja nendeks valmistumine kujunesid spordiveteranide tegutsemisprogrammis olulisteks ettevõtmisteks.

Tartlased hakkasid rajama Peipsi järve äärde Lagedile puhkebaasi, mis tänu Roman Karu hoolele on spordiveteranide meelispaiku tänapäevalgi.

1965  9. juunist kuni 1. oktoobrini korraldati Tallinna SVK I spordimängud, mille kavas oli 9 spordiala. Üldvõitjaks osutus Voldemar Kasela.

40 AASTAT ÜHESKOOS – 1966 – 2006

1966  15. detsembril toimus Tallinnas maleklubi toonastes ruumides Pärnu mnt. 24 Vabariikliku Spordiveteranide Koondise (VSVK) asutamiskonverents. Asutajateks olid nelja tegutseva organisatsiooni 16 delegaati: Evald Roorand, Artur Tare, Elmar Männik, Johannes Pekkar, Richard Mast ja E. Kangur Tallinnast, Johannes Laidvere, Aleksander Kalamees, Olvi Murumets, Eduard Jakobson ja Jaan Tammaru Tartust, Reinhold Pihlak ja August Litter Viljandist ning Richard Parmaste, Aleksei Uibu ja Elmar Mölder Pärnust. Kinnitati VSVK põhikiri ja valiti 7-liikmeline presiidium. Esimeheks sai Roorand, aseesimeesteks valiti tegevusprogrammi kavandav Laidvere ja põhikirja väljatöötajana tegutsenud Männik, sekretäriks Pekkar.Koondise esimesse eesseisusse kuulusid veel Pihlak, Pärnasre ja Helga Rannu. VSVK embleem ja märk otsustati kujundada Kristjan Raua loomingu ainetel – “Kalevipoeg kivi viskamas”.

1967     Vastavalt VSVK juhtorgani otsusele toimus 19. ja 20. augustil Pärnu SVK korraldusel Audru karusloomakasvatuse suvelaagris Eesti spordiveteranide I kokkutulek. Osavõtjaid oli 102. Vaatamata pidevale vihmasajule, mis raskendas programmi täitmist, tunnistati üritus kordaläinuks.

25. septembril astuti samme Rakvere Spordiveteranide Koondise moodustamiseks, kuid veel soovitud tulemuseta.
26. novembril asutati Haapsalu Spordiveteranide Klubi, esimeheks valiti V. Rannak. Eelnenud spordiveteranide huvilisi köitnud menukas vestlusringis osales ka Läänemaalt võrsunud olümpiasangar Kristjan Palusalu.

Aasta lõpuks oli VSVK neljas organisatsioonis kokku üle 500 liikme.

1968     15. – 18. märtsini tähistas Tallinna SVK 239 liikmega oma 10. aastapäeva, tutvustades muu hulgas koondise tegevust ka külalistele Leedust, Leningradist ja Murmanskist. Aastapäeva puhul avati Tallinna Linnamuuseumis senistest suurim spordinäitus, peakorraldajaks Eugen Piisang.

10. aastat Tallinna SVK  17.03.1968

Tartu SVK korraldas 31. augustist 1. septembrini Valgemetsa pioneerilaagris VSVK II kokkutuleku. Osavõtjaskond, võrreldes eelnenuga, oli kahekordistunud (204).

1969     25. jaanuaril leidis Tallinnas aset VSVK II konverents. Esimeheks valiti taas Evald Roorand.

29. – 31. augustini toimus Vääna-Jõesuu pioneerilaagris VSVK III kokkutulek, korraldajaks Tallinna SVK. Osavõtjaid oli 270, sh. külalised Leningradist ja Murmanskist. Esmakordselt oli kokkutuleku kavas kunstiline isetegevus ehk taidlus. Kokkutulek filmiti.

1970     13. – 14. juunil peeti Harju III spordimängude raames Kosel Harju spordiveteranide kokkutulek. Võisteldi kolmel alal ja asutati Harju SVK. Koondise aktiivseks eestvedasjaks 1970-ndatel kujunes Kehra tehase pearaamatupidaja Elmar Hindrikus.

20. ja 21. juunil korraldas Paide rajooni spordikomitee rajooni spordiveteranide esimese kokkutuleku, kus tõstatati mõte Paide rajooni SVK moodustamiseks.
21. – 16. augustini korraldas Viljandi SVK Võrtsjärve ääres Valmas VSVK IV kokkutuleku. Osavõtjaid oli 278, sh. külalisi Leningradist, Murmanskist ja Taga-Kaukaasiast Salme külast.
22. septembril asutati Paide rajooni (Järvamaa) SVK.
23. novembril sündis Narva SVK.

1971     6. veebruaril toimus VSVK III konverents. Taas valiti esimeheks Evald Roorand.

25. juunil avati Tallinna 2. keskkooli juures spordiveteran Ernst Selge initsiatiivil valminud Georg Lurichi suuremõõtmeline bareljeef (loojateks skulptor Arseni Mölder ja arhitekt Peeter Tarvas).
26. – 4. juulini korraldas Pärnu SVK Treimanis VSVK V kokkutuleku spartakiaadina, võistlusaladeks kergejõustik, võrkpall ja kurnimäng. Osavõtjaid oli 380. Esimese spartakiaadi üldvõitjaks osutus Viljandi SVK.

Kümnenda VSVK liikmesklubina asutati Kohtla-Järve SVK.

1972     23. jaanuaril asutasid 32 huvilist Rakvere Rajooni Spordiveteranide Koondise (hilisem Lääne-Virumaa SVK). Esimeseks esimeheks valiti Endel Rae.

Eesti Televisioon ( saatejuht Valdo Pant) ja “Kehakultuuri” toimetus pühendasid Müncheni OM-i puhul olümpiaajaloole suure sarja telesaateid ning seeria kirjutisi, milles lõid Eugen Piisangu eestvedamisel kaasa paljud spordiveteranid eesotsas meie olümpiasangaritega.

Märtsis toimus seminar kehakultuuri- ja spordikomiteede esimeestele spordiveteranide tegevuse teemadel, põhiettekande esitas Evald Roorand.

1.-3. septembrini korraldas Tartu SVK Käärikul VSVK VI spartakiaad-kokkutuleku. Osavõtjaid oli 413. Spartakiaadi üldvõidu sai Kohtla-Järve SVK.

22. ja 23. novembril toimusid Tallinnas VSVK esimesed ametlikud meistrivõistlused võrkpallis. Võidukad olid nii meeste kui naiste turniiril meistrivõistluste initsiaatorid tallinlased.

Tallinna SVK algatas spordiveteranide mälestuste lindistamiskampaania. Vestlusi korraldas Eugen Piisang. Lindid anti Eesti Spordimuuseumile.

Olümpia-aastaga seoses läksid moodi spordiveteranide kohtumised koolinoortega (Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Rakveres) ning külaskäigud pioneerilaagritesse.

1973     Tähistati pidulikult ja ka näitusega kino “Sõpruse” fuajees Tallinna SVK 15. aastapäeva.

3. – 5. augustini korraldas Tallinna SVK Harju rajoonis Kose-Uuemõisas VSVK VII spartakiaadi. Osavõtjaid oli 408. Teist korda osutus üldvõitjaks Kohtla-Järve SVK.

1974     2. – 4. augustini korraldas Kohtla-Järve SVK Peipsi kaldal Karjamaal VSVK VIII spartakiaadi. Osavõtjaid oli 425. Üldvõidu pälvisid võõrustajad.

1975     Märtsi algul toimusid Tartu spordiveteranide puhkebaasis Lagedil VSVK esimesed meistrivõistlused talvises kalapüügis.

29. märtsil toimus Tallinnas VSVK IV konverents. Esimehe valiti jälle Evald Roorand.
30. – 3. juulini korraldas Rakvere SVK Letipeal VSVK IX spartakiaadi. Osavõtjaid oli 480. Üldvõidu pälvisid esmakordselt tartlased.

   1976     VSVK järjekordne kokkutulek pidi toimuma tallinlaste organiseerituna Väänas. Ettevalmistused olid tehtud, ent läbiviimisele tõmbasid kriipsu baasi valdaja nõudmised, tegelikult julgeolekuorganite vastuseis. Probleeme tekitas laagripaik piiritsoonis, eelneval kokkutulekul Letipeal oli karme eeskirju KGB nägemusel eiratud.

1977     3. aprillil peeti Rakveres VSVK esimesed koroonamängu meistrivõistlused. Võistkondlik esikoht kuulus rakverlastele.

28. aprillil asutati Põlva SVK (esimeheks valiti Kristelstein).
29. juunil sündis Jõgeva SVK (esimeheks asutamispäevist tänaseni Villu Ojassalu).
30. – 31. juulini sai Nabalas Tallinna SVK korraldusel teoks VSVK X (juubeli)spartakiaad. Osavõtjaid oli 417, sh. külalised Murmanskist, Leningradist ja Vilniusest. Võisteldi kergejõustikus, võrkpallis, sangpommi rebimises ja taidluses. Üldvõidu pälvisid teistkordselt tartlased. Kohtuti ka olümpiakuulsuste Kristjan Palusalu, Johannes Kotka ja Joann Lõssoviga.

Kümnele tegevusaastale joont alla tõmmates tõdeti, et VSVK 12 organisatsioonil on kokku 1628 liiget.

1978     Tallinna SVK tähistas 20. aastapäeva.

25. – 27. augustini Narva SVK korraldatud VSVK XI spartakiaadil Narva-Jõesuus küündis osavõtjate arv esmakordselt üle 600 (täsemalt 603). Kergejõustikus saavutas esikoha Kohtla-Järve, meeste võrkpallis Rakvere, naiste korvpallis Tallinna ja kurnimängus Harju SVK. Neljandat korda pälvis üldvõidu Kohtla-Järve SVK.

1979     24. veebruaril toimus Tallinnas Paul Kerese nimelises Malemajas VSVK V konverents. Kolmandat korda tunnistati aktiivseimaks Rakvere SVK. Evald Roorannal ei lastud veel esimehe positsioonilt taanduda. Aseesimeestena olid rakkes Helmuth Särekanno, Elmar Männik ja Roman Karu, sekretärina Ago Aava, laekurina Artur Tare. Juhatuse liikmetena kuulusid VSVK eestseisusse veel Johannes Sarapik, Jaan Lüüs, Vambola Lammas, Albert Kariste, Aleksander Transtok ja Villu Ojassalu.

3. – 5. augustini korraldas Viljandi SVK Kivilõppes VSVK XII spartakiaadi. Osavõtjaid oli 620. Kergejõustikus võitis esikoha Tartu, kurnimängus Harju ning meeste ja naiste võrkpallis Tallinna SVK. Üldvõidu pälvis kolmandat puhku Tartu klubi.
4. oktoobril korraldati Põlvas VSVK esimesed meistrivõistlused laskmises. Üldvõidu sai Rakvere.

1980     22. – 24. augustini Pärnu SVK korraldusel Pärlseljal toimunud VSVK XIII spartakiaadil saavutas esmakordselt üldvõidu Tallinna SVK. Tallinlased olid võidukad nii kergejõustikus, kurnimängus kui võrkpallis. Osavõtjaid oli 624, sh. külalised Leningradist ja Murmanskist. Koos olümpiakangelase Kristjan Palusaluga külastati ka ta sünnikohta.

8. augustil püstitati Tallinnas Metsakalmistul spordiveteranide rahulasse mälestussammas.
9. oktoobril saavutas Helgi Parts kettaheites üle 40-aastaste rekordi 63.70, mille WAWA (World Association of Veteran Athletes) on kinnitanud ka selleealiste maailmarekordina. Alles 1999 ületas eestlanna tippmargi 64.09-ga omaaegne maailmarekordipüstitaja, 1984. aastal 74.76 saavutanud tšehhitar Zdenka Silhava.
10. detsembril asutati Eesti Raudtee SVK (esimees Otto Lahi, aseesimees Juta Lahi).

VSVK liikmeskond küündis juba üle 2000.

1981     11. aprillil korraldati Adaveres spordiveteranide esimesed meistrivõistlused tõstmises.

27. aprillil asutati Saaremaa SVK, esimeheks sai kergejõustikuveteran Ants Tamberg.
28. mail toimus Moskvas üleliidulise spordiveteranide organisatsiooni asutamiskoosolek. Eestit esindasid eelneva aruandega 15. mail Evald Roorand ja asutamiskoosolekul Anton Jürisson.
29. – 26. juulini korraldasid Põlva ja Tartu veteranid Intsikurmus VSVK XIV spartakiaadi. Osavõtjaid oli 567. Kergejõustikus, kus võisteldi esmakordselt viies vanuseklassis, sai esikoha Tallinna SVK, samuti kurnimängus, meeste ja naiste võrkpallis ning üldkokkuvõttes. Taidluses tulid esikohale rakverlased.
30. ja 18. augustil peeti Põltsamaal VSVK esimesed meistrivõistlused kergejõustikus.
31. novembril tähistati Tallinnas “Tulika” kohvikus VSVK 15. aastapäev.                                                                                                                                                                                                                           18. detsembril asutati Rapla SVK, esimeheks sai  üle-eestiliselt tuntud sporditegelane Oskar Uudeküll.

Võru spordiveteranide initsiatiivil paigutati Eduard Pütsepa, meie esimese maadlejast olümpiavõitja sünnikohta memoriaaltahvel.

Aasta jooksul toimunud VSVK 18 spordiüritusel lõi kaasa 1170 võistlejat.

1982     12. ja 13. juulil osalesid võrkpalliseeniorid Helsingis korraldatud rahvusvahelisel spordiveteranide turniiril Presitentin Cup ning võitsid esikohakarika nii üle 50-aastaste kui 43-49-aastaste vanusegrupis.

23. – 25. juulini toimus Vokal Kohtla-Järve SVK korraldusel VSVK XV spartakiaad. Osavõtjaid oli 530. Tallinna SVK saavutas esikoha kergejõustikus, kurnimängus, naiste võrkpallis ja alade kokkuvõttes, Kohtla-Järvele kuulus esikoht meeste võrkpallis.
24. augustil võisteldi Kaiu järvel esmakordselt suvises kalapüügis. Rändauhinna pälvis Rapla SVK.

1983     26. veebruaril Tallinnas toimunud VSVK VI konverentsisil valiti koondise 20-liikmeline presiidium, esimeheks Tallinna Pedagoogilise Instituudi dotsent pedagoogikakandidaat Anton Jürisson, asetäitjateks Helmuth Särekanno, Roman Karu ja Raimond Isok, sekretäriks Ago Aava, laekuriks-varahoidjaks Artur Tare. Üle 16 aasta esimehe ametis olnud Evald Roorand astus tagasi tervislikel põhjustel.

15. – 17. juulini korraldas Rakvere SVK Kadrinas VSVK XVI spartakiaadi. Osavõtjaid oli 527. Üldvõidu ja esikoha naiste võrkpallis sai Tallinna SVK. Kergejõustikus pälvis esikoha Rakvere, kurnimängus Jõgeva ja meeste võrkpallis Tartu SVK.
16. septembril püstitas Helgi Parts Tallinnas üle 45-aastaste maailmarekordi kettaheites (59.30) ja nädal hiljem kuulitõukes (16.79).

Tartu SVK (esimees Uno Sahva) pani septembris koos Kalevi kergejõustikukooliga aluse iga-aastastele noortevõistlustele, kus auhinnad omaaegsetelt tuntud sportlastelt.

VSVK meistrivõistlusi peeti 14 spordialal.

1984     XVII VSVK spartakiaad toimus Paide SVK korraldusel 27. – 29. juulini Säreveres ja Türil. Üldvõidu ja esikohad kergejõustikus ning meeste ja naiste võrkpallis pälvis Tallinna SVK, kurnimängus oli parim Harju SVK. Osavõtjaid oli 487.

1985     28. – 30. juunini korraldas Jõgeva SVK Põltsamaal VSVK XVIII spartakiaadi. Osavõtjaid oli 12 koondisest, kokku 514. Üldvõidu ja esikoha kurnimängus saavutas Tallinna SVK. Kergejõustikus pälvis võidu Tartu, meeste võrkpallis Kohtla-Järve ja naiste võrkpallis Rakvere SVK.

1986     22. märtsil asutati Valga Spordiveteranide Koondis (hiljem nimetati spordiveteranide seltsiks). 23-liikmelise nõukogu esimeheks valiti Gvidolf Oja. Tegevust alustasid kuus sektsiooni.

25. aprillil peetud VSVK korralisel pleenumil vabastati Anton Jürisson tervislikel põhjustel presiidiumi esimehe kohalt ning uueks esimeheks valiti senine aseesimees Raimond Isok. Nagu aeg näitas – kümneks aastaks. Isok tegi südameasjaks ka koondise korrapärase kroonika koostamise.

28. ja 29. juunil toimus Raplas sealse SVK korraldusel VSVK XIX spartakiaad. Osavõtjaid oli 530. Spartakiaadilipu heiskas Kristjan Palusalu. Üldvõidu (seitsmendat korda) ning esikohad kergejõustikus, kurnimängus, meeste ja naiste võrkpallis saavutas Tallinna SVK. B-grupis oli parim Viljandi SVK.

VSVK liikmeskonda kuulus 2122 spordiveterani. VSVK ja klubide-koondiste meistrivõistlusi oli ühtekokku 238 ning neil osalejaid 2230, sõpruskohtumisi 205. Spordikohtunikuna tegutsesid 1986. aastal 5061 võistlusel 365 veterani.

1987     17. – 18. jaanuaril toimus VSVK esimene võistkondlik maleturniir suurmeister Paul Kerese mälestuseks. Osalesid 1986. aasta VSVK meistrivõistluste neli paremat võistkonda, võitjaiks osutusid tartlased.

VSVK meistrivõistlusi korraldati 14 alal: suusatamises, talvises kalapüügis, võrkpallis meestele ja naistele, koroonamängus, kabes ja males (eraldi individuaalsed ja võistkondlikud), tennises, kurnimängus, kergejõustikus, suvises kalapüügis, VTK mitmevõistluses, laskmises, tõstespordis ja lauatennises. Alus pandi ka seeniorveteranide (mehed vanusega üle 55 ja naised üle 50 a.) meistrivõistlustele võrkpallis, koroona karikavõistlustele, lauamängude mitmevõistlusele võistkondlikult ja individuaalselt ning veteranide Pärnu staadioni kergejõustikuvõistlustele

28.märtsil toimus Tallinnas VSVK VII konverents. 23-liikmelise presiidiumi esimeheks valiti Raimond Isok, aseesimeesteks Helmuth Särekanno, Roman Karu ja Otto Lahi, sekretäriks Ago Aava, laekuriks Artur Tare.

20. septembrini korraldas Tallinna SVK pealinna spordibaasides KSVK XX spartakiaadi. Osavõtjaid oli 636. Üldvõidu ning esikohad meeste ja naiste võrkpallis saavutas Tallinna SVK. Kergejõustikus sai esikoha Tartu SVK ning kurnimängus B-grupi üldvõija Viljandi SVK.

28. oktoobril asutasid Võru kultuurimajja kogunenud 38 endist spordimeest-naist Võru SVK. Esimeheks valiti Enn Saarik.

1988     27. veebruaril toimus vastasutatud Võru SVK korraldusel Põlva, Valga, Viljandi ja Võru spordiveteranide ühenduste esimene nelikkohtumine viiel spordialal.

Tallinna SVK 30. aastapäeva tähistamiseks korraldatud malematš VSVK koondisega 18 laual lõppes viigiga 9:9.

2. juulil korraldas Rapla SVK Järvakandis VSVK esimesed meistrivõistlused vibuspordis.
3. – 10. juulini toimus VSVK XXI spartakiaad, korraldajaks Valga SVS. Osavõtjaid oli 572. Esmakordselt heisati avamisel sinimustvalge lipp. Kergejõustikus võitis esikoha Tartu, kurnimängus ja naiste võrkpallis Tallinna ning meeste võrkpallis Kohtla-Järve SVK. Üldvõit kuulus endistviisi A-grupis tallinlastele ja B-grupis viljandlastele.

1989     1. jaanuari seisuga kuulus VSVK liikmeskonda 2615 spordiveterani.

22. juunil avati Tallinnas (Villardi 17) memoriaaltahvel Artur Kukele,omaaegsele

legendaarsele spordiorganisaatorile

21. – 23. juulini korraldas Haapsalu SVK Paliveres VSVK XXII spartakiaadi. Osavõtjaid oli 586. Võitjad: kergejõustikus Rakvere, kurnimängus Viljandi, orienteerumises Pärnu ja nii meeste kui naiste võrkpallis Tallinna SVK. Viie ala kokkuvõttes võitsid esikoha A-grupis Tallinna ja B-grupis Viljandi SVK. Kuliste aasal telklaagris toimunud suurüritusel rõhutati just meelelahutuslikkust (kokkutulekut nimetati ka “Rukkilille mängudeks”), esinesid Kärna Ärni (Sulev Nõmmik) ja isetegevuslased ning murul löödi tantsu.

Juulis-augustis debüteerisid kaheksa Eesti kergejõustiklast veteranide maailmamängudel (World Masters Games). Nendelt Taanis Herningis toimunud mängudelt naasti 10 kuld-, 6 hõbe- ja 2 pronksmedaliga. Veteranide maailmamängude medaleid võitsid veel Eesti korvpalliveteranid: vanemas vanusgrupis sai meie naiskond kulla ja meeskond hõbeda, nooremas pälvis Eesti meeskond pronksi. Pronksmedali võitis ka jalgrattur Kalju Koch. Ujumisveteranid alustasid medalite toomist omaealiste jõuproovidelt Euroopa mastaabis.

20. augustil Põltsamaal toimunud VSVK meistrivõistlustele kergejõustikus andsid rahvusvahelise ilme soomlastest külalisvõistlejad.
21. oktoobril toimunud VSVK korralisel pleenumil otsustati reorganiseerida VSVK Eesti Spordiveteranide Liiduks (ESVL). Muudeti ka veteranide vanusetsensust. SVK-de liikmeskonda võivad kuuluda mehed 40. ja naised 35. sünnipäevast alates.

ESVL-i liikmeskonda kuulus aasta lõpus 2754 spordiveterani.

   1990     29. märtsil kinnitas ESVL-i presiidium veteranide liidu rekordid laskmises ja kurnimängus. 26. aprillil kinnitati vanuseklasside kaupa ka Eesti spordiveteranide ujumisrekordid – vaatamata sportlase veteranide liitu kuulumisele – ja samale seisukohale asuti ka kergejõustikurekordite kinnitamisel. Tõdeti, et ESVL-i võistlustel on ringlemas 23 rändkarikat.

24. mai presiidiumi koosolekul raporteerisid loodud sportlikest välissidemetest Viljandi, Võru, Tartu, Tallinna ja Lokomotiivi SVK esimehed.
25. juunil asutati Ida-Virumaa SVK.
26. juunist 7. juulini Budapestis toimunud kergejõustikuveteranide Euroopa meistrivõistlustel (VII EM-il) osalenud 54-liikmeline Eesti delegatsioon võitis 5 kuld-, 6 hõbe- ja 5 pronksmedalit.
27. – 23. juulini Pärnu SVK korraldusel Võistes toimunud VSVK XXIII spartakiaadil otsustati, et alates järgmisest kokkutulekust kannab traditsiooniline suurüritus spordimängude nime. Osavõtjaid oli seekord 586. Loobuti üldvõitja selgitamisest. Võitjateks Võistes olid kergejõustikus ja mälumängus Tallinna, meeste võrkpallis Lääne-Virumaa, naiste võrkpallis Kohtla-Järve ja kurnimängus Viljandi SVK. Orienteerumises jagasid võitjaau Pärnu ja Põlva SVK.

Spordiveteranide koostöös Eesti Spordimuuseumi ja 1989. aastal asutatud Eesti Spordiajaloo Seltsiga oli järgimist väärivaks algatuseks Rapla SVK esimehe Oliver Puri korraldatud Rapla spordiajaloo päev.

1. detsembril asutati Eesti Kergejõustikuveteranide Ühendus (EKVÜ), esimeheks valiti Ants Teder.
2. detsembril registreeriti ESVL Eesti Spordi Keskliidu liikmeks.

1991     24. märtsil toimus Tallinnas ESVL-i VIII konverents. Valiti presiidiumi 11-liikmeline büroo: Raimond Isok (esimees), Roman Karu ja Otto Lahi (aseesimehed), Helmuth Särekanno, Ago Aava, Uno Sahva, Jaan Lüüs, Vambola Remmel, Oliver Puri, Villu Ojassalu, Ants Kala.

Aprillis üllitas EKVÜ Ants Tedre koostatud esimese kergejõustikuveteranide teatmiku.

Huvilisteni jõudis Otto Lahi koostatud brošüür “10 aastat Eesti Raudteekonna Spordiveteranide Koondise tegevust” (1981 – 1990).

28. – 30. juunini Narva SVK korraldusel toimunud ESVL-i XXIV spordimängudel oli 610 osavõtjat. Võidukad koondised: kergejõustikus ja naiste võrkpallis Ida-Virumaa, kurnimängus Viljandi, mälumängus Jõgeva ja meeste võrkpallis Tartu SVK.
29. – 27. juulini kergejõustikuveteranide maailmameistrivõistlustel (IX MM-il Turus) osalenud Eesti delegatsioon võitis 10 kuld-, 6 hõbe- ja 7 pronksmedalit.
30. juulil leidsid Tallinnas Kadrioru staadionil aset eestlastest kergejõustikuveteranide esimesed ülemaailmsed võistlused.

Aasta lõppedes kuulus ESVL-i liikmeskonda 3118 spordiveterani 17 ühendusest.

1992     17. – 19. juulini korraldas Võru SVK Väimelas ESVL-i XXV spordimängud. Osavõtjaid oli 487. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Ida-Virumaa, kurnimängus Viljandi, mälumängus Jõgeva, meeste võrkpallis Pärnu ja naiste võrkpallis Narva SVK.

Kergejõustikuveteranide VIII EM-ilt Norrast Kristiansundist naasis Eesti delegatsioon 5 kuld-, 9 hõbe- ja 7 pronksmedaliga.

7. novembril reorganiseeriti kergejõustikuveteranide ühendus Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooniks (EKVA). Presidendiks valiti Enno Akkel, kes oli juba tuntud Tartu kergejõustikuveteranide klubi Kevek asutajana.

1993     17. – 18. juulini toimusid Tartu SVK korraldusel Käärikul ESVL-i XXVI spordimängud. Osavõtjaid oli 486. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Tartu, meeste võrkpallis Lääne-Virumaa, naiste võrkpallis ja mälumängus Tallinna ning kurnimängus Viljandi SVK.

Kergejõustikuveteranide X MM-il Jaapanis Miyasakis võitsid eestlased 2 kuld-, 4 hõbe- ja 4 pronksmedalit.

1994     30. – 31. juulini Viljandi SVK korraldusel toimunud XXVII spordimängudel oli 504 osavõjat 16 liikmesorganisatsioonist. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus ja kurnimängus Viljandi, meeste võrkpallis Lääne-Virumaa, naiste võrkpallis Tallinna ja mälumängus Tartu SVK.

Kergejõustikuveteranide IX EM-ilt Ateenast toodi Eestisse 4 kuld-, 4 hõbe- ja 12 pronksmedalit.

1995    28. jaanuaril toimus ESVL-i IX konverents. 13-liikmelise juhatuse esimeheks valiti (kolmandat korda) Raimond Isok., aseesimeesteks Otto Lahi ja Oliver Puri, sekretäriks-laekuriks Ago Aava.

8. ja 9. juulil korraldas Jõgeva SVK Põltsamaal ESVL-i XXVIII spordimängud. Osavõtjaid oli 456. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus ja meeste võrkpallis Tallinna, kurnimängus Harjumaa, naiste võrkpallis Lääne-Virumaa ja mälumängus Viljandi SVK.
9. – 23. juulini USA-s Buffalos toimunud kergejõustikuveteranide XI MM-ilt tuldi koju 6 kuld-, 2 hõbe- ja 7 pronksmedaliga. Orienteerumise MM-il Soomes võideti 2 kulda ja pronksmedal.

1996     19. – 27. juulini Rootsis Malmös peetud kergejõustikuveteranide X EM-ilt toodi Eestisse 5 kuld-, 6 hõbe- ja 7 pronksmedalit. Šveitsist veteranide MM-ilt moodsas viievõistluses naasid Eesti esindajad individuaalse ja meeskondliku pronksiga, hõbemedal pälviti jõutõstmise EM-il Ungaris (vanemas vanusegrupis).

27. –30. juulini peeti Kohtla-Järvel Ida-Virumaa SVK korraldusel ESVL XXIX spordimängud. Osavõtjaid oli 297. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Ida-Virumaa, meeste võrkpallis Tartu ja naiste võrkpallis Võru ning mälumängus Viljandi SVK.
28. detsembril tähistati Tallinna Kinomajas ESVL-i 30. aastapäeva. Liitu kuulus 16 organisatsiooni 2600 liikmega. ESVL-i meistri- ja karikavõistlusi peeti aasta jooksul 18 spordialal.

1997     13. märtsil esitleti Kalevi Sportlasklubis Haljand Hallismaa kirjutatud raamatut “Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg. 1867 – 1922”.

Suveks jõudis huvilisteni ka teine raskejõustikuraamat: “Eesti Maadlusveteranide Ühendus. 20 kokkutulekut (1974 – 1996)”.

5. – 7. juulini toimusid Tamsalus ESVL-i XXX spordimängud, korraldajaks Lääne-Virumaa SVK. Osavõtjaid oli 580. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Ida-Virumaa, meeste võrkpallis Tartu ja naiste võrkpallis Võru SVK, mälumängus Järvamaa ning kurnimängus Viljandi (kuni 60-a.) ja Lääne-Virumaa SVK (60-a. ja vanemad).
6. juulil Tamsalus peetud ESVL-i X konverentsil taandus tervislikel põhjustel esimehe kohalt Raimond Isok, uueks juhatuse esimeheks valiti Valdek Lõuk, aseesimeesteks Heino Jeret ja Kalev Salur, peasekretäriks Haljand Hallismaa.

5. – 27. juulini Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud kergejõustikuveteranide XII MM-il võitsid eestlased 2 kuld-, 5 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Medaleid toodi ka veteranide maailmamängudelt korvpallis (50-aastaste naiskondlik kuld ja 55-aastaste meeskondlik hõbe) ning EM-võistlustelt jõutõstmises (hõbe ja pronks), triatlonis (hõbe) ja ujumises (3 pronksi).

Hakati valima aasta parimaid spordiveterane, hääletajateks ESVL-i eestseisus ja liikmesklubid.

Eesti Spordiveteranide Liidu 1997. aasta parimad sportlased

Sulgudes punktid

Mehed

1. Toivo Moorast (36), 2. Enno Akkel (18), 3.Nikolai Roosimägi (15)

Naised

1. Leili Kaas (35), 2. Helgi Lamp (17), 3.Karin Laine (15)

1998

26. märtsil kehtestas ESVL-i juhatus vastava statuudiga liikmete autasustamise tingimused ja -korra.

11. ja 12. juulil korraldas Paide SVK Säreveres ESVL-i XXXI spordimängud. Osavõtjaid oli 491. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus, kurnimängus ja mälumängus Viljandi, meeste võrkpallis Lääne-Virumaa ning naiste võrkpallis Tartu SVK.
12. ja 2. augustil toimus Tartu SVK puhkebaasis Lagedil ESVL-i aktiivile esimene koolitusseminar (spordialane täiendõpe).
13. – 18. augustini USA-s Portlandis korraldatud 4. veteranide maailmamängudel tõid Eestile hõbeda 35-aastaste korvpallinaiskond ja 40-aastaste võrkpallinaiskond ning pronksi 45-aastaste korvpallinaiskond. Eesti kergejõustikuveteranid pälvisid kolm hõbedat ja ühe pronksi.
14. ja 23. augustil Lätis Ventspilsis peetud Läti – Eesti – Leedu – Rootsi nelikmaavõistluse kergejõustikus võitsid Eesti veteranid (2. Läti, 3. Rootsi, 4. Leedu).
15. – 19. septembrini Itaalias Cesenaticos toimunud kergejõustikuveteranide XI EM-ilt naasis Eesti delegatsioon 5 kuld-, 9 hõbe- ja 7 pronksmedaliga. Medaleid toodi ka veteranide MM-ilt murdmaasuusatamises (kaks hõbedat ja pronks), laskesuusatamises (kuld individuaalselt ning hõbe individuaalselt ja meeskondlikult), maadluses (kuld ja hõbe), lauatennises (kuld ja kaks pronksi), sangpommi tõstmises (kuld, hõbe ja pronks) ning ujumises (kuld ja kaks pronksi).
16. oktoobril korraldas ESVL Tallinnas Mustpeade Majas spordiajaloopäeva “110 aastat Eesti raskejõustikku”.

Eesti Spordiveteranide Liidu 1998. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Valdar Krünberg (50), 2. Martin Kutman (32), 3.Tiit Tartlan (23)

Naised

1. Nora Kutti (53), 2. Leili Kaas (55), 3. Lea Vahter (18)

1999

4. – 7. märtsini Rootsis Malmös peetud kergejõustikuveteranide II sise-EM-il võitsid eestlased 3 kuld-, 9 hõbe- ja 4 pronksmedalit.

25. ja 26. märtsil toimus Vändras ESVL-i aktiivile koolitusseminar.
26. mail otsustas ESVL kooskõlastatult Eesti Spordi Keskliiduga kuulutada 5. juuni lahkunud spordikuulsuste, sporditegelaste ja-veteranide iga-aastaseks mälestuspäevaks.
27. ja 11. juulil leidsid Vändras aset ESVL-i XXXII spordimängud, korraldajaks Pärnu SVK. Osavõtjaid oli 523. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus ja mälumängus Viljandi, petangis Lääne-Virumaa, kurnimängus Jõgeva, meeste võrkpallis Tartu ja naiste võrkpallis Tallinna SVK.
28. juulil püstitas Helgi Lamp 80 m tõkkejooksus 12,31-ga üle 55-aastaste maailma tippmargi.
29. juulist 8. augustini Inglismaal Gatesheadis korraldatud kergejõustikuveteranide XIII MM-il pälvisid eestlased 4 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Medaleid võideti veel veteranide MM-võistlustel murdmaasuusatamises (kaks pronksi), suusahüpetes ja kahevõistluses (viis kulda, üks hõbe), laskesuusatamises (viis kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi), jõutõstmises (kuld ja pronks), moodsas viievõistluses (kuld ja hõbe), ujumises (üks kuld, kaks hõbedat, kuus pronksi) ning sõudmises (hõbe), lauatennises (pronks) ja ammulaskmises (pronks).
30. ja 24. septembril korraldati koolitusseminar Vinnis.
31. detsembril Tartus Eesti Spordimuuseumis toimunud Eesti Spordiajaloo Seltsi 10. aastapäeva tähistamisel tõsteti spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistluste aktiivsemate ja edukamate osalejatena esile VSKV liikmed Nora Kutti, Raimond Isok ja Vambola Remmel.

Eesti Spordiveteranide Liidu 1999. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Eduard Tamm (60), 2. Kaljo Jürman (30) 3.Martin Kutman (27)

NAISED

1. Leili Kaas (72), 2. Nora Kutti (51), 3. Karin Laine (27)

2000

23. ja 24. märtsil toimus ESVL-i koolitusseminar Elvas.

6. – 16. juulini Soomes Jyväskyläs toimunud kergejõustikuveteranide EM-ilt naasis Eesti delegatsioon kõigi aegade suurima medalisaagiga – võideti 15 kuld-, 8 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Leili Kaas püstitas 80 m tõkkejooksu võitjana üle 65-aastaste maailmarekordi 15,30.
7. ja 23. juulil korraldas Rapla SVK Märjamaal ESVL-i XXXIII spordimängud. Osavõtjaid oli 583. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus ja mälumängus Viljandi, petangis, meeste ja naiste võrkpallis Tartu ning kurnimängus Harju SVK.
8. ja 27. augustil kergejõustikuveteranide Rootsi – Eesti – Läti kolmikmaavõistlusel Rootsis Huddinges võitis meie naiskond esikoha, meeskond jäi võõrustajate järel teiseks. Veteranide MM-võistlustel võideti medaleid murdmaasuusatamises (hõbe ja kaks pronksi), maadluses (kuld, hõbe ja pronks), sangpommi tõstmises (kaks hõbedat ja pronks) ning lauatennises (pronks paarismängus).

Ilmus Viktor Puusepa koostatud Lääne-Virumaa spordibiograafiline leksikon.

27. ja 28. oktoobril korraldati spordiveteranidele koolitusseminar Olustveres. Teiste hulgas esinesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder.

ESVL-i meistrivõistlusi peeti 17 alal.

Kroonika koostajaks sai Auri Laaspere.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2000. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Ants Palmar (57), 2. Eduard Tamm (51), 3.Olev Kiirend (21)

Naised

1. Leili Kaas (75), 2. Helvi Erikson (39), 3.Karin Laine (19)

2001

14. – 25. veebruarini Austrias Mariazellis veteranide MM-il suusatamises võitsid ESVL-i liikmed kolm kulda ning ühe hõbeda ja ühe pronksi.

Mais-juunis jõudsid lugemislauale spordiveteranide Eugen Piisangu ja Juhan Maidlo koostatud suurteose “Kalev. Läbi sajandi”kaks esimest köidet.

26. juunil esitleti kultuuriministeeriumis spordiveteranide osalusel valminud kapitaalset teost “Eesti spordi biograafiline leksikon” (4051 lühielulugu), projektijuht Elgur Palta, peakoostajad Henn Saarmann ja Erlend Teemägi. Aasta hiljem ilmutas Eesti Entsüklopeediakirjastus raamatust kordustrüki.
27. – 14. juulini Austraalias Brisbane’is toimunud kergejõustikuveteranide XIV MM-ilt tulid eestlased koju 4 kuld-, 5 hõbe- ja 5 pronksmedaliga. ESVL-i medalisaak veteranide MM-idel täienes veel kulla ja hõbedaga sangpommi mitmevõistluses, ühe kulla ja kahe pronksiga maadluses ning kahe võistkondliku kulla ja ühe hõbedaga indiacas.
28. ja 29. juulil toimusid Väimelas Võru SVK korraldusel ESVL-i XXXIV spordimängud. Osavõtjaid oli 556. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus, kurnimängus ja mälumängus Viljandi, petangis Võru, meeste võrkpallis Pärnu ja naiste võrkpallis Tartu SVK.
29. detsembril tähistati Tallinna Olümpia Purjespordikeskuses ESVL-i volinike üldkoosolekuga ESVL-i 35. aastapäeva. Kinnitati 17-llikmelise volikogu koosseis ja valiti viieliikmeline juhatus: esimees Valdek Lõuk, aseesimehed Heino Jeret ja Kalev Salur, liikmed Toomas Kookla ja Lii Rõõmussaar. AS Eesti Loto kinkis spordiveteranide liidule lipu, mille õnnistas Pühavaimu koguduse praost Gustav Piir. Kinnitati ESVL-i uuendatud põhikiri. Ilmus brošüür “Eesti Spordiveteranide Liit 35”.

(Kõrvalveergu nn. aknanaJ

Tore on olla koos inimestega, kellega sind seovad ühised huvid, kellega on jagada mälestusi möödunud aegadest, kes mõistavad ja toetavad sind ning keda sa ise oled valmis abistama. See on jõud, mis viib ühiskonda edasi. (EOK peasekretäri Toomas Tõnise tervitusest ESVL I 35. aastapäeval)

Eesti Spordiveteranide Liidu 2001. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Heino Põldoja (58), 2. Väino Puhilas (52), 3. Mart Mutso (32)

Naised

1. Leili Kaas (76), 2. Karin Laine (49), 3. Helvi Erikson (28)

2002

21. ja 22. märtsil toimus Põltsamaal ESVL-i aktivistide järjekordne koolitusseminar, läbiviijaks Jõgevamaa SVK.

Taastati Ida-Virumaa spordiveteranide organisatsioon (nimetusega Ida-Virumaa Spordiveteranide Ühendus), esimeheks valiti Matti Maack.

20. ja 21. juulil korraldas Harju SVK Sauel ESVL-i XXXV spordimängud. Osavõtjaid (607) tervitas EOK president Mart Siimann. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Viljandi, petangis Võru, kurnimängus Harju, mälumängus Järvamaa, meeste võrkpallis Pärnu ja naiste võrkpallis Tartu SVK. Esmakordselt lehvis võistluspaigas AS Eesti Loto kingitud ESVL-i lipp.
21. – 25. augustini Saksamaal Potsdamis toimunud kergejõustikuveteranide XIII EM-il võitsid eestlased 5 kuld-, 13 hõbe- ja 8 pronksmedalit.

Medaleid toodi Eestisse ka veteranide MM-ilt suusatamises (kolm kulda), maadluses (üks hõbe ja kaks pronksi), raadioorienteerumises (kuld) ja sõudmises, samuti triatloni ja tõstmise EM-ilt (kummaltki kuld).

5. – 11. oktoobrini Austraalias korraldatud 5. veteranide maailmamängudel said Eesti korvpallimeeskonnad kulla 60-, hõbeda 35- ja 45-aastaste ning pronksi 40- ja 55-aastaste vanuseklassis. Korvpallinaiskondade turniiril pälvisid eestlannad kulla 45-aastaste ja hõbeda 40-aastaste vanuseklassis. 25-aastaste rannavõrkpallis võideti üks kuld- ja kaks pronksi. Triatloniveteranid naasid Austraaliast kulla ja pronksiga.
6. oktoobril austas medalivõitjaid vastuvõtuga Eesti Olümpiakomitee.

Aasta jooksul toimusid ESVL-i meistri- ja karikavõistlused 13 spordialal.

Internetis avati ESVL-i kodulehekülg aadressiga www.esvl.ee.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2002. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Ants Palmar (61), 2. Rein Horn (29), 3. Villi Olumets (20)

Naised

1. Hilja Bakhoff (56), 2. Leili Kaas (49), 3. Karin Laine (42)

2003

31. jaanuarist 8. veebruarini Austrias Seefeldis korraldatud veteranide MM-ilt suusatamises naasid ESVL-i liikmed 5 kuld-, 1 hõbe ja 2 pronksmedaliga.

13.veebruaril tähistati Tartus Eesti Spordimuuseumis spordiveteranide ühenduste ellukutsujana tegutsenud spordipedagoogi ja-ajaloolase Johannes Laidvere 100. sünniaastapäeva.

23. veebruaril Eesti Vabariigi 85. aastapäeva puhul pälvis teiste hulgas riikliku autasu Valgetähe V klassi teenetemärgi näol Villu Ojassalu, staažikaim esimees meie spordiveteranide ühendustes.

6.–9. märtsini Hispaanias San Sebastianis toimunud kergejõustikuveteranide II sise-EM-il võitsid eestlased 3 kuld-, 4 hõbe- ja 2 pronksmedalit.

28. ja 29. märtsil toimus Pärnumaal Jõulumäel ESVL-i spordiveteranide koolitusseminar. Osavõtjatele esines ka EOK asepresident Jüri Tamm. ESVL-i Volikogu võttis juhatuse ettepanekul liikmesorganisatsiooniks Läänemaa Spordiliidu “Läänela”.

13.– 15. juunini Soomes Lahtis korraldatud kergejõustikuveteranide Põhjamaade meistrivõistlustelt tõid eestlased 15 kuld-, 14 hõbe- ja 8 pronksmedalit.

28. ja 29. juunil korraldas Viljandi SVK Karksi-Nuias ESVL-i XXXVI spordimängud. Osavõtjaid oli 663. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus, meeste võrkpallis ja mälumängus peoperemehed viljandlased, naiste võrkpallis ja petangis Tartu SVK. Spordimänge külastasid ning avaldasid tunnustust Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Soome Olümpiakomitee president Tapani Ilkka.

1.– 13. juulini Puerto Ricos Carolinas toimunud kergejõustikuveteranide XV MM-il võitsid eestlased 10 kuld-, 4 hõbe- ja 6 pronksmedalit. 80 riigi mitteametlikus paremusreas saavutas Eesti 15. koha.

15.– 17. juulini Venemaal Lipetskis korraldatud veteranide MM-il sangpommi tõstmises said Jõgeva SVK võistlejad kaks hõbedat ja ühe pronksi. Veteranide EM-ide medaleid toodi veel ujumises (kaks kulda, kolm hõbedat, kaks pronksi), käsipallis (meeskondlik hõbe ja naiskondlik pronks) ning jõutõstmises (kaks pronksi).

ESVL-i meistrivõistlusi peeti aasta jooksul 11 spordialal, võrkpallis toimusid karikavõistlused.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2003. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Anton Laus (66), 2. Jevgeni Sokolov (44), 3. Neinar Seli (16)

Naised

1. Karin Laine (43), 2. Leili Kaas (33), 3. Ene Aigro (29) ja Nora Kutti (29)

2004

23. veebruaril Eesti Vabariigi 86. aastapäeval pälvis teiste hulgas riikliku autasu Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi näol aastaid veteransportlasena silmapaistvalt esinenud Leili Kaas.

10. – 14. märtsini Saksamaal Sindelfingenis toimunud kergejõustikuveteranide sise-MM-il võitsid ESVL-i atleedid 2 kulda, 3 hõbedat ja ühe pronksi. Veteranide suusatamise MM-ilt Norrast Lillehammerist toodi 4 hõbedat ning lauatennise MM-ilt Jaapanist Yokohamast hõbe ja pronks. Veteranide MM-võistluste medaleid võideti ka purisuusatamises (pronks), suusaorienteerumises hõbe), maadluses (kuld, hõbe ja pronks), ujumises (kolm kulda, üks hõbe ja neli pronksi) ning indiacas (kuld ja kaks hõbedat).
11. ja 27. märtsil korraldati Säreveres Türi Tehnika-ja Majanduskoolis koolitusseminar ESVL-i aktiivile.
12. ja 18. juulil toimusid Tartumaal Ülenurmel Tartu SVK korraldusel ESVL-i XXXVII spordimängud. Osavõtjaid oli 686. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus Viljandi SVK, mälumängus Ida-Virumaa SVÜ, korvpallis ja petangis Valgamaa SVS ning meeste ja naiste võrkpallis Tartu SVK.

13.juulist 1. augustini Taanis Aarhusis ja Randersis toimunud kergejõustikuveteranide XIV EM-ilt

tõid eestlased 7 kuld-, 8 hõbe- ja 13 pronksmedalit.

Viis EM-i kulda võitsid Lätis Talsis                 sangpommitõstjad.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2004. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Martin Kutman (66), 2. Rein Lindmäe (49), 3.Neinar Seli (17,5)

Naised

1. Nora Kutti (65), 2. Helvi Erikson (63), 3.Karin Laine ( 21,5)

2005

22. jaanuaril korraldas Jõgeva SVK Adaveres ESVL-i esimese talispordipäeva.

17. – 27. veebruarini Venemaal Krasnogorskis peetud veteranide MM-il murdmaasuusatamises võitsid ESVL-i liikmed 5 medalit individuaalselt (üks kuld ja pronks ning kolm hõbedat) ja meeskondliku teatevõistluse hõbeda.
18. veebruaril pälvisid Eesti Vabariigi 87. sünniaastapäeva puhul riikliku autasu ESVL-i auliikmed Oskar Uudeküll ja Vambola Remmel ning juhatuse aseesimees Heino Jeret.

Ilmus Helgi Noormetsa koostatud-toimetatud spordiajalooraamat (SVL-i märgiga tiitellehel) “Võrumaa spordist läbi aegade” (304 lk.).

10. – 13. märtsini Rootsis Eskilstunas toimunud kergejõustikuveteranide sise-EM-ilt naasid eestlased 4 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedaliga.
11. ja 16. aprillil Põltsamaa Kodu- ja Majanduskoolis toimunud ESVL-i koolitusseminaril esinesid spordiveteranidele Raul Rebane, Tiit Lääne, Ants Paju jt.
12. ja 10. juulil toimusid Sillamäel ESVL-i XXXVIII spordimängud, korraldajaks Ida-Virumaa SVÜ. Osavõtjaid (665) olid tulnud tervitama kultuuriminister Raivo Palmaru, EOK peasekretär Toomas Tõnise ja Riigikogu liige Peeter Kreitzberg. Võistkondlikud võitjad: kergejõustikus ja mälumängus Viljandi, petangis Jõgeva, meeste võrkpallis Tartu ja naiste võrkpallis Tallinna SVK ning ujumises Ida-Virumaa SVÜ.
13. augustist 3. septembrini Hispaanias San Sebastianis toimunud kergejõustikuveteranide XVI MM-ilt toodi Eestisse 4 kuld-, 6 hõbe- ja 5 pronksmedalit. 91 riigi mitteametlikus paremusreas oli Eesti 24.

Medalitega tulid veteranide MM-ilt ka maadlejad (võitsid ühe kulla ja kolm pronksi) ning sangpommitõstjad. Lauatennise EM-il oli kullavõitjaid Rein Lindmäe.

26. novembril Tallinnas toimunud ESVLi liikmesorganisatsioonide volinike üldkoosolekul vaagiti tehtut ja seati sihte järgmiseks neliaastakuks (aastani 2009). Liidu juhtkond jäi valimisel endiseks: juhatuse esimees Valdek Lõuk, aseesimehed Heino Jeret ja Kalev Salur, liikmed Toomas Kookla ja Lii Rõõmussaar.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2005. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Rein Lindmäe (116), 2. Aivar Koiduste (79), 3.Tiit Tartlan (19)

Naised

1. Nora Kutti (114), 2. Helvi Erikson (61), 3. Leili Kaas (51)

2006

Kergejõustikuveteranide sise-MM-ilt Austriast Linzist toodi Eestisse 5 kuld-, 3 hõbe ja 3 pronksmedalit.

Suusaspordveteranide MM-il Prantsusmaal Brussonis võitis 3 medalit (kaks kulda ja ühe hõbeda) Karin Laine.

Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva puhul antud riiklikke autasusid pälvisid ESVL-i liikmeskonnast Ants Paju ja Jaan Aiaots (Jõgeva SVK), Olev Ritson ja Neinar Seli (Tartu SVK), Arvo Lekk, Harry Heinrichsen ja Priidu Priks (Ida-Virumaa SVK), Vello Tafenau ja August Neidra (Lääne-Virumaa SVK Peeter Orav ja Toomas Rõhu Pärnu SVK) ning Mati Viisimaa (EKVA).

ESVL-i koolitusseminaril Vigalas oli külalisesinejaks Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise.

 Lauatenniseveteranide MM-ilt Bremenist naasis Rein Lindmäe paarismängukullaga. 

15. ja 16. juulil peeti Valgas 39. Spordimängud. 697 osaleja seas olid külalised ka Läti Valkast. Kergejõustikus ja mälumängus oli esimene Viljandi SVK, korvpalli vabavisetes Valgamaa SVK, petanques Tartu SVK, meeste võrkpallis Pärnu SVK ja naistestTallinna SVK.

Pildi galerii  –  http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=9

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, triatlonis ja sangpommi mitmevõistluses. Kokku võideti 35 kuld, 26 hõbe ja 18 pronksmedalit. Toimusid Eesti-Soome sõpruskohtumised laskmises ja lauatennises.

25. novembril tühistati ESVL 40. aastapäeva konverentsiga “ESVL 40”.

Teemadeks olid:

• Sport väärika vanuse tagaja –    Mart Siimann EOK president
• Spordiajaloolase pilguga spordiveteranide 40 tegevusaastat –    Erland Teemägi  spordiajaloolane
• Kergejõustik ja spordiveteranid – lahutamatud – Enno Akkel EKVA president
• Kolm aastakümmet koos teistega -Villu Ojassalu -Jõgeva SVK esimees
• Unista, teosta, mäleta-kolm võtmesõna vananemise vastu – Ants Paju -spordiveteran, Sõpruse pargi rajaja
• Spordiveteranid- Eesti Spordimuuseumi kogude rikastajad – Enn Mainla – Eesti Spordimuuseumi vanemteadur

Konverentsi avapäevaks ilmus brozüür ESVL 40.

Osavõtjatele anti mälestuseks pastapliiatskirjaga ESVL 40. Avatud oli vastava sisuline näitus. Liikmesorganisatsioone ja teenekaid spordiveterane autasustati 40. aastapäeva tänukirjaga. Tänu ja tunnustust avaldas Kultuuriminister Raivo Palmaru.

Kultuurkapitali Kehakultuuri ja Spordi Sihtkapitali aastapreemia sai Enno Akkel ja Kultuurkapitali Jõgeva maakondliku ekspertgrupi elutööpreemia anti Villu Ojassalule.

EOK autasud said Villu Ojassalu, Viktor Puusepp, Vambola Remmel, Valdek Lõuk ja Heino Jeret.

ESVL auliikmetele anti nummerdatud auliikme märk ning kanti ESVL auraamatusse.

Konverentsist osavõtjatele pakkusid muusikalist elamust Ants Paju laululapsed.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2006. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Ants Palmar (43)  2. Rein Lindmäe (37)  3. Ants Nisu

Naised

1. Helvi Erikson (88)  2. Karin Laine (37)  3. Leili Kaas (33)

2007   

 1.01.2008 kuulus ESVL liikmeskonda kokku 16 organisatsiooni, 8 spordiveteranide koondist, 3 spordiveteranide klubi, 1 spordiveteranide selts,1 spordiveteranide ühendust ja 2 piirkondlikku spordiliitu.2591 liikmest oli naisi 927 (36%).

Korraldati 14 üleriigilist võistlust. ESVL 40. Spordimängud peeti 5 spordialal 30.juunist 1.juulini Paikusel, Pärnumaal. Kokku oli osalejaid 809 15 organisatsioonist. Kergejõustikus võitis Pärnu SVK, sõudeergomeetrite võistluse Rapla SVK, mälumängus Tallinna SVK, petanques Tartu SVK II ja võrkpallis Tallinna SVK nais- ja meeskond.

Toimusid Eesti ja Soome veteranide võistlused lauatennises ja laskmises.

27. märtsil toimus Tartus ESVL üldkoosolek, kus kinnitati muudatustega uus põhikiri. Manalasse lahkunud Kalev Salur’i asemel valiti juhatusse Enno Akkel.

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, jõutõstmises, sangpommi mitmevõistluses ja võrkpallik. Kokku võideti 24 kuld, 25 hõbe ja 28 pronksmedalit.

Kultuurkapitali Kehakultuuri ja Spordi Sihtkapitali aastapreemia anti Heino Jeret’ile. Järvamaa Spordiliit tähistas loomise 15.  aastapäeva.

25.oktoobril valiti ESVL volikogu koosolekul juhatusest tagasi astunud Heino Jereti  asemele juhatuse liikmeks 1. jaanuarist 2008 Mati Liim

Eesti Spordiveteranide Liidu 2007. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Jürgen Lamp (76)  2. Ants Palmar (33)  3. Roland Mändla (31)

Naised

1. Hilja Bakhoff (59)  2. Helvi Erikson (51)  3. Karin Laine (37)

2008  

 1.01.2009 kuulus ESVL liikmeskonda kokku 16 organisatsiooni, 8 spordiveteranide koondist, 3 spordiveteranide klubi, 1 spordiveteranide selts,1 spordiveteranide ühendust, 2 piirkondlikku spordiliitu ja 1 üleriigiline assotsiatsioon, 2638 liikmest oli naisi 945 (36%).

ESVL tegevust rahastati Kultuuriministeeriumi, Hasartmängu Nõukogu, Kultuurkapitali ja EOK eraldustest, võistluste osavõtumaksudest ja muudest laekumistest.

4. ja 5. aprillil korraldati Valtu Spordibaasis, Raplamaal aktiivile koolitusseminar.

ESVL  41. Spordimängud korraldati Narvas 13. ja 14 juulil. Kergejõustikus, võrkpallis, korvpalli vabavisetes, mälumängus ja petanques osales 680 sportlast 15 organisatsioonist. Kergejõustikus või Ida-Virumaa SVÜ, mälumängus Ida-Virumaa SVÜ, petanques Tallinna SVK II, võrkpallis Lääne Virumaa SVK naiskond ja  Järvamaa SL meeskond ning vabavisked Tartu SVK.

Pildi galerii  –  pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=448

http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=449

Korraldati 20 üleriigilist võistlust. Laskmises ja lauatennises toimusid Eesti ja Soome vahelised võistlused.

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, sangpommi tõstmises, jõutõstmise, triatlonis ja orienteerumises. Kokku võideti 81 medalit, nendest MM võistlustel 16 kuld, 12 hõbe ja 11 pronksmedalit ning EM võistlustelt 21 kulda, 12 hõbedat ja 9 pronksi. EOK autasustas MM ja EM kuldmedalivõitjaid.

Eesti Vabariigi teenete märgiga – Valgetähe  V klass autasustati Nora Kutti’t. Riiklik spordi elutöö  preemia omistati treenerile ja spordiveteranile Martin Kutmann’ile.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2008. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Lembit Talpsepp (73)  2. Roland Mändla (36)  3. Ants Palmar (21)

Naised

1. Helvi Erikson (51)  2. Leili Kaas (45)  3. Eha Rünne (41)

2009

 Aasta lõpuks kuulus ESVL liikmeskonda 8 spordiveteranide koondist, 3 spordiveteranide klubi. 1 spordiveteranide selts, 1 spordiveteranide ühendus, 1 ülevabariigiline assotsiatsioon ja 2 piirkondlikku spordiliitu 2678 liikmega, neist naisi 958.

ESVL tegevust rahastati Kultuuriministeeriumi, Hasartmängu Nõukogu, Kultuurkapitali ja EOK eraldustest, võistluste osavõtumaksudest ja muudest laekumistest.

ESVL korraldas 13 üleriigilist võistlust. 42 Spordimängud toimusid 11-12 juulil Türi linna spordibaasides viiel spordialal; kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petanques ja korvpallis. Mängudel osales 790 sportlast 15 organisatsioonist. Esikoha ja korralduskomitee karika võitis Tallinna SVK, Viljandi SVK ja Rapla SVK ees. Spordialade parimad olid – kergejõustikus Viljandi SVK, võrkpallis naistest ja meestest Tallinna SVK, petanques Tallinna SVK, korvpallis Tartu SVK ja mälumängus Viljandi SVK.

Toimus Eesti ja Soome sõpruskohtumine lauatennises.

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, ujumises, sangpommi tõstmises ja jõutõstmises. Kokku võideti  MM ja EM võistlustel 92 medalit, nendest 46 kuld, 29 hõbe ja 17 pronksmedalit.

28.novembril toimus ESVL üldkoosolek, kus kinnitati Liidu 2010-2013 aasta arengukava, valiti president ja juhatus. Valdek Lõuk jätkas Liidu presidendina ja juhatuse liikmeteks valiti Taago Puntso, Enno Akkel, Piret Maaring ja Ain Sepp.

Tallinna SVK tähistas 50. aastapäeva.

50. aastat möödus ka Metsakalmistu spordiveteranide matmispaiga asutamisest. 12.oktoobril 1959 maeti esimesena matmispaigale kahekordne elukutseliste maailmameister maadluses Aleksander Peterson. 2. novembril, hingede päeval mälestati lahkunuid spordiveterane. Maetud 292 oli 24 olümpialast, nendest 3 olümpiavõitjat, 7 maailmameistrit ja 7 Euroopa meistrit. Mälestuspäeval kõnelesid EOK president Mart Siimann, ESVL volikogu esimees Elmar Truu ja Tallinna SVK juhatuse liige Heldur Tuulemäe.

105. sünnipäeva tähistas Karl Plutus.

Eesti Vabariigi teenete märgi – Valgetähe  V klass sai veteran spordiajakirjanik Erland Teemägi. Riiklik spordi elutöö  preemia omistati  spordiveteranidele ja spordi ajaloolastele Erland Teemägi-le ja Juhan Maidlo-le.

3.-4. aprillil korraldati Mõedakul koolitusseminar, kus Liidu aktiivile esinesid M. Raju, E. Mainla, R. Rannikmaa, J. Landberg, jt.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2009. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Jürgen Lamp (79)  2. Ants Palmar (72) 3. Anatoli Sillari (15)

Naised

1. Eha Rünne (100) 2. Nora Kutti (52) 3. Helvi Erikson (50)

2010  1. jaanuaril 2011 kuulus ESVL 16 organisatsiooni 2595 liikmega, nendest 936 naist.

ESVL tegevust rahastati Kultuuriministeeriumi, Hasartmängu Nõukogu, Kultuurkapitali ja EOK eraldustest, võistluste osavõtumaksudest ja muudest laekumistest.

Volikogu koosolekul 27. märtsil valiti volikogu alaliseks juhatajaks Elmar Truu, asetäitjaks Villu Ojassalu ja sekretäriks Ain Sepp.

26.-27. märtsil toimus Põltsamaa ametikoolis koolitusseminar, kus Liidu aktiivile esinesid V. Lõuk, E. Teemägi, U. Valdmets, A. Sepp, V. Ojassalu ja M. Raju.

4. novembri volikogu koosolekul kinnitati ESVL autasustamise statuut (algus 1.01.2011).

ESVL korraldas 19 üleriigilist võistlust. 30. jaanuaril toimusid Kohtla-Järvel Aleksander Transtok’i 1. auhinnavõistlused.

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, ujumises ja jõutõstmises. Kokku võideti  MM ja EM võistlustel 78 medalit, nendest 29 kuld, 30 hõbe ja 19 pronksmedalit. EOK autasustas MM ja EM võistluste kuldmedalivõitjaid.

ESVL autasustas MM ja EM medalivõitjaid 27. novembril Põltsamaal.

EKVA tähistas 20. aastapäeva.

Laskmises ja lauatennises toimusid Eesti ja Soome vahelised võistlused.

18. septembril Gleinas, Saksamaal toiminud käimismaratoni võistlustel püstitas tallinlane Kalju Niidusaar vanuseklassis M65 uue maailmarekordi 5 tundi, 18 minutit ja 36 sekundit, olles vanast rekordist ligi 8 minutit kiirem.

43 Spordimängud toimusid 10-11. juulil Kohilas viiel spordialal; kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petanques ja suundorienteerumises. Mängudel osales 745 sportlast 15 organisatsioonist. Esikoha ja korralduskomitee karika võitis Tallinna SVK (108 punkti), järgnesid Lääne-Virumaa (107) ja Pärnu SVK (101). Spordialade parimad olid – kergejõustikus Lääne-Virumaa SVK , võrkpallis naistest Pärnu SVK ja meestest Järvamaa SL, petanques Tallinna SVK, suundorienteerumises Rapla SVK ja mälumängus Järvamaa SL.

Pildi galerii  –    http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1465

2.novembril, Hingede päeval mälestasid ja kõnelesid EOK president Mart Siimann, Tallinna Noorsoo ja Spordiameti juhataja Rein Ilves, Tallinna SVK esimees Taago Puntso  ja  juhatuse liige Heldur Tuulemäe.

Nora Kuttile omistati Kultuurkapitali aastapreemia.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2010. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Kalju Niidusaar (53)  2. Heino Maiste (48) 3. Lembit Talpsepp (32)

Naised

1. Helvi Erikson (53) 2. Nora Kutti (37) 3. Eha Rünne (27)

2011

Liikmesorganisatsioone oli Liidul 16, nende liikmeid kokku 2567, neist naisi .

ESVL tegevuse korraldamist rahastati Kultuuriministeeriumi, Hasartmängu Nõukogu, Kultuurkapitali ja EOK eraldustest, võistluste osavõtumaksudest ja muudest laekumistest.

ESVL korraldas 13 üleriigilist võistlust. 44. Spordimängud toimusid 16.-17. juulil Jõgeval. Mängude kavas olid kergejõustik, võrkpall, mälumäng, petanque ja soome kurn. Osavõtjaid oli 758, võistlejaid 661. Mängude paremusjärjestus selgitati kahes grupis. Parimad olid Tallinna SVK (1. grupp) ja Jõgeva SVK (2. grupp), keda autasustati korralduskogu ja Jõgeva maakonna Spordiliidu “Kalju” auhindadega. Kergejõustikus võitis Viljandi SVK, meeste võrkpallis Tallinna SVK ja naiste võrkpallis Tartu SVK, mälumängus Järvamaa Spordiliit, petanques Läänemaa Spordiliit ja soome kurnis Jõgeva SVK.

Laskmises ja lauatennises toimusid Eesti ja Soome vahelised võistlused.

ESVL veteransportlased esinesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, maadluses, ujumises ja jõutõstmises. Kokku võideti võistlustel 72 medalit, nendest 21 kuld, 25 hõbe ja 26 pronksmedalit.  EOK autasustas MM ja EM võistluste kuldmedalivõitjaid. ESVL autasustas MM ja EM medalivõitjaid 26. novembril Põltsamaal.

8.-9. märtsil toimus Põltsamaa ametikoolis koolitusseminar, kus Liidu aktiivile kõnelesid : M. Siimann, K. Zilmer, R. Meimer, E. Mainla,  E. Truu, V. Põldma, V. Lõuk, jt.

Tartu SVK moodustamisest möödus 50. aastat.

Valgamaa SVS tähistas organisatsiooni 25. aastapäeva. Tähtpäevaks anti välja kaheksakümne leheküljeline värvibrozüür.

Toomas Kooklat autasustati “Tallinna Linna teenete märgiga”.

16.detsembril möödus 45. aastat ESVL moodustamisest. Tähtpäeva puhul anti kõigile liikmesorganisatsioonidele tänukiri.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2011. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Aleksander Batistsev (52) 2. Ants Palmar (31) 3. Aivar Räni (27)

Naised

1. Helvi Erikson (75) 2. Eha Rünne (39) 3. Karin Laine (27)

2012 

Liidu 16 organisatsioonis on 2567 liiget. ESVL-iga ühines Saaremaa Spordiliit.

Korraldati 13 üleriigilist võistlust. 14.-15.juulini toimusid Rakveres 45. Spordimängud, kus osalejaid oli 694, võistlejaid viiel spordialal 603; kergejõustik 278; võrkpall 187; petanque 67; mälumäng 45 ja jalgrattakross 26.

Spordialade võitjad olid: kergejõustik Harju SVK,  naiste võrkpall Pärnumaa SVK ja meeste võrkpall Tallinna SVK. Petanques oli parim Tallinna SVK I, mälumängus Tallinna SVK ja jalgrattakrossis Lääne-Virumaa SVK. Koondarvestuses võitis esimeses grupis Tallinna SVK ja teises Harju SVK.

Toimus Eesti ja Soome sõpruskohtumine lauatennises ja laskmises.

ESVL veteransportlased võistlesid edukalt MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, ujumises,  ja jõutõstmises. Kokku võideti  MM ja EM võistlustel 68 medalit, nendest 24 kuld, 29 hõbe ja 15 pronksmedalit. EOK autasustas kuldmedalivõitjaid ja ESVL kõiki medalivõitjaid.

Lääne-Virumaa SVK tähistas 40. aastapäeva ja Jõgeva Spordiliit 20.tegevusaastat. Mõlemad organisatsioonid andsid tähtpäevaks enda tegevust kajastava värvilise brozüüri.

Rapla SVK moodustamisest möödus 30 aastat ja Võru SVK-l 25 aastat.

Hingede päeval 2. novembril mälestati Metsakalmistul lahkunuid, süüdates küünlad.

27. ja 28. aprillil toimus Põltsamaa ametikoolis koolitusseminar.

Eesti Spordiveteranide Liidu 2012. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Ants Palmar (80) 2. Aavo Kergend (33) 3. Rein Lindmäe (28)

Naised

1. Hilja Bakhoff (58) 2. Nadezda Poljakova (36) 3. Asta Satsi (35)

2013

Liidu liikmesorganisatsioone 15. Liikmete arvestus siirdus liikmesorganisatsioonidele. Tegevuse lõpetasid Harju ja Põlvamaa Spordiveteranide Klubi.

 46.Spordimängud toimusid 6. ja 7. juulil Tartus. Võisteldi kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petanques ja korvpalli vabavisetes. Kokku oli osalejaid 902, nendest võistlejaid 678. Parimad olid : kergejõustikus Tartu SVK, naiste võrkpallis Pärnumaa SVK ja meestest Tartu SVK, petanques Ida-Virumaa SVÜ, korvpallis Tartu SVK ja mälumängus Tallinna SVK. Koondarvestuses võitis esimeses grupis Tartu SVK (117 p.), Tallinna SVK (106) ees. Teises grupis olid parimad Narva SVK (87,5) ja Järvamaa SL (87,5). Võitjaid autasustati korraldustoimkonna ja Tartu SVK eriauhindadega.

Laskmises ja lauatennises toimus sõpruskohtumine soomlastega.

MM ja EM võistlustel kergejõustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses ja ujumises võideti kokku 51 medalit, nendest 18 kuld, 13 hõbe ja 20 pronksmedalit. EOK autasustas kuldmedalivõitjaid ja ESVL kõiki medalivõitjaid.

2. aprillil toimus Tallinna iga aastane koolitusseminar.

29. novembril toimus Tallinnas hotellis Dzingel Liidu volinike üldkoosolek. 49 valitud esindajast oli kohal 44, lisaks osales koosolekul 15 aktivisti, külalist ja auliiget.

Kuulati juhatuse esindaja Ain Sepa aruannet Liidu 2010-2013 aasta tegevusest. Revisjonikomisjoni aruande esitas Hillar Karm. Kinnitati 2014-2017 aasta arengukava (esitaja Ü. Lass). 2014 aasta tegevuskava (Ü. Lass)  ja kalenderplaan (A. Sepp). Toimusid presidendi, juhatuse ja revisjoni komisjoni valimised.

Presidendiks valiti Sven Kolga ja seitsme liikmelisse juhatusse Piret Maaring, Peeter Orav, Maie Tamm, Lembit Talpsepp, Heikki Ots ja Ain Sepp; revisjoni komisjoni liikmeteks Hillar Karm, Lii Rõõmussaar ja Viive Reesar.

President kõneles Liidu lähiaastate essmärkidest;  “Täna toimuvad veteranide Eesti meistrivõistluse või osaletakse rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 25 spordialal. Analoogselt rahvusvahelisele ja mitmete riikide kogemusele ja praktikale on otstarbekas viia kogu meie veteranisport ühise mütsi alla. See peaks saame meie lähiaja üheks prioriteediks“. Presidendi sõnul võtab kõige paremini  eesmärgid kokku aga liidu 2014. aasta moto: „Kui liigud, siis elad. Kui elad, siis tunned ja mõtled. Kui mõtled, siis leia aega ka liikumiseks, selleks, et tunda ja elada!“

Eesti Spordiveteranide Liidu 2013. aasta parimad sportlased

Mehed

1. Lembit Talpsepp (100) 2. Aleksander Batistsev (39) 3. Rein Lindmäe (31)

Naised

1. Lea Vahter (95) 2. Nora Kutti (47) 3. Mare Kabrits (46)

2014

31.detsembri 2014.aasta seisuga kuulub ESL liikmeskonda 30 liiget, nendest 11 spordiveteranide territoriaalset organisatsiooni, 3 piirkondlikku spordiliitu ning 13 spordialaliitu ja 3 spordialaliidu seeniorspordi organisatsiooni. 2014. aastal liitus 15 spordiala seeniorspordi organisatsiooni.

ESL liikmesorganisatsioonid on: Ida-Virumaa Spordiveteranide Ühendus, Jõgeva Maakonna Spordiveteranide Klubi, Lääne-Virumaa Spordiveteranide Koondis, Narva Spordiveteranide Koondis, Pärnumaa Spordiveteranide Koondis, Rapla Spordiveteranide Koondis, Tallinna Spordiveteranide Koondis, Tartu Spordiveteranide Koondis, Valgamaa Spordiveteranide Selts, Viljandi Spordiveteranide Koondis, Võru Spordiveteranide Koondis, Lääne Maakonna Spordiliit “Läänela”, Järvamaa Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon, Eesti Suusaliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Sulgpalliliit, MTÜ Veteranide Võrkpalliliiga, MTÜ Esto Maxibasket, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Triatloni Liit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Jõutõsteliit, Eesti Petanque Klubide Liit, Eesti Sõudeliit, Eesti Laskurliit, Eesti Koroonamängu Liit, Eesti Kabeliit, Eesti Vehklemisliit

25.aprillil toimis Tallinnas Kalevi Spordihallis Liidu volikogu koosolek. Volikogu kinnitas 2013. majandusaasta aruande, arutas 47. Spordimängude korraldamist Kilingi-Nõmmel.

Volikogu otsustas anda kauaaegsetele aktivistidele Linda Saarestikule ja Elmar Truule pikaajalise eduka ja tulemusliku tegevuse eest Liidu auliikme nimetuse.

Liikmesorganisatsioonid korraldasid sisemisi võistlusi ning  võtsid osa ESVL poolt korraldatud 13 vabariiklikku võistlust ning 47. Spordimängudest Kilingi-Nõmmel Pärnumaal. Spordimängudel osales viiel spordialal, kergejõustikus, võrkpallis, mälumängus, petanques ja disc-golfis 6o6 sportlast, koos korraldajatega 680 .

Spordialade parimad olid: kergejõustikus Pärnumaa SVK, naiste ja meeste võrkpallis Pärnumaa SVK, mälumängus Pärnumaa SVK , petanques Rapla SVK ja disc-golfis Viljandi SVK.

Üldkokkuvõttes võitsid 1. grupis Pärnumaa SVK ja 2. grupis Lääne Virumaa SVK.

Soome spordiveteranidega võisteldi laskmises ja lauatennises.

MM ja EM võistlustel võideti kergejõustikus, suusatamises, maadluses (kreeka-rooma- ja vabamaadlus) , lauatennises kokku  24 kuld-, 16 hõbe- ja 17 pronksmedalit. Eesti Olümpiakomitee autasustas kõiki MM ja EM kuldmedalivõitjaid sporditeemalise raamatuga. ESVL autasustas MM ja EM medalivõitjaid meenetega.

2.novembril mälestati Tallinna SVK eestvõtmisel Metsakalmistul lahkunud spordiveterane.

2.detsember 2014 toimus Tallinnas, Tondiraba Jäähallis Eesti Spordiveteranide Liidu erakorraline üldkoosolek. Võeti vastu uus põhikiri. Liidu uueks nimeks on Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit. (ESL)

ESL eesmärgiks seati seeniorisportlaste (vanemaealiste võistlusklassides aktiivselt sportivad isikud) ja spordiveteranide (varasemalt spordis aktiivselt tegutsenud isikud) sportliku tegevuse ja liikumis­harrastuse organiseerimine ning edendamine, et jõukohased spordivõistlused, kehalised harjutused ja enesetäiendamine kujuneksid nende  igapäevaseks harjumuseks-vajaduseks, mille kaudu  säiliks aktiivne eluhoiak,  töövõime ja tervis.

Liidu juhatusse valiti neli uut liiget: Aadu Kana – MTÜ ESTO Maxibasket,

Andres Häkkinen – Eesti Suusaliit, Kristiina Arusoo – Eesti Ujumisliit ja Meelis Loit – Eesti Vehklemisliit.

Koostati ESVL 2013.a. kroonikaraamat. Avaldati spordiveteranide tulemused 2014 Eesti Spordi Aastaraamatus.

 2014. aasta Liidu parimateks sportlasteks valiti

Naised  

1. Eha Rünne  2. Helvi Erikson  3. Nora Kutti

Mehed

1. Jürgen Lamp  2. Mihkel Laurits  3. Arvo Nurm

Pikaajalise ja tulemusliku töö eest Eesti spordielu arendamisel ja korraldamisel omistati Heino Jeretile ja Jaak Salumetsale riigi elutöö spordipreemia.

2015

18.märtsil toimus Tallinnas, Tere Tennisekeskuses Liidu üldkoosolek. Koosolek kinnitas 2014. majandusaasta aruande ja 2015 aasta eelarve ning arutas 48. Spordimängude korraldamist Viljandis.

Liidu ja liikmesorganisatsioonide koostöö paremaks korraldamiseks allkirjastati ühiste tegemiste protokoll ujumises, kergejõustikus, suusatamises, jalgrattaspordis, triatlonis, võrkpallis, laskmises, sulgpallis, tantsuspordis ja jõutõstmises.

Liikmesorganisatsioonid korraldasid oma sisemisi võistlusi ning sportlased osalesid Eesti seeniorispordi meistrivõistlustest 14 erineval spordialal,  4.-5. juuli peeti 48. Spordimängud Viljandis. Spordimängudel, kus uute spordialadena oli kavas ujumine ja korvpall osales 641 sportlast 13 koondisest üle Eesti. I grupis saavutas esimese koha Tallinna SVK, teine oli Tartu SVK, kolmas Pärnumaa SVK. II grupis saavutas esimese koha Viljandi SVK, teise koha saavutas Rapla SVK ja kolmanda koha Võru SVK ESL 48. Viljandi SVK oli parim kergejõustikus, võrkpallis, petanques, ujumises ja disc-golfis. Mälumängu võitis Tallinna SVK ja korvpalli Ida-Virumaa SVÜ.

Peeti traditsiooniline sõprusvõistlus Soomega laskmises.

13.-14. juunil toimusid Valmieras Baltimaade lahtised meistrivõistlused kergejõustikus.

Eesti seeniorisportlased esinesid edukalt 2015.aasta MM ja EM võistlustel. 18 spordialal võideti kokku 46 kuld-, 45 hõbe- ja 40 pronksmedalit. Eesti OK  autasustas kõiki MM ja EM kuldmedalivõitjaid sporditeemalise raamatuga.

ESL autasustas MM ja EM medalivõitjaid tänuplaadiga. Eesti seeniorisportlased esinesid edukalt ka rahvusvahelistel EMG mängudel Nizzas, kus võideti 9 medalit, 6 kuldset, 1 hõbeda ja 2 pronksi.

Ilmus EKVA 2015. aasta teatmik. Selles on aastatel 1990-2015 maailmameistri tiitli võitnud Eesti sportlased, tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel aastatel 1989-2015, eesti rekordid seisuga 1. jaanuar 2016, 2015 aasta edetabel.

Toimusid Eesti ja Soome veteransportlaste sõpruskohtumised lauatennises ja laskmises.

Kavandati Liidu uus rinnamärk, tänukiri, diplom ja komplimentkaart.

Rinnamargid       Diplom           Tanukiri           Komplimentkaart

Viljandi Spordimänge kutsuti vaatama ka Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonide esindajaid. Kahjuks jäid leedulased tulemata. Eesti ja Läti organisatsioonide juhid arutasid, kuidas tugevdada sidemeid ja üheskoos korraldada seenioride võistluskalendrit. Läti poolel osalesid LVSA president Daumants Znatnajs, juhatuse liikmed Normunds Kupcis, Agna Brune ja Laine Kreicere. ESL esindasid president Sven Kolga ja peasekretär Ain Sepp. Lepiti kokku , et valmistatakse ette ühine memorandumi projekt, millele kavandatakse ka kolme Balti riigi poolt alla kirjutada.

6. septembril allkirjastasid Riias Leedu, Läti ja Eesti seenioride spordiühenduste juhid Saulius Galadauskas, Daumants Znatnajs ja Sven Kolga kokkuleppe edasise ühistegevuse kohta.

Kokkuleppe eesmärgiks on tunnustada rahva arengus seeniorite sportimise tähtsust pika eluea tagava tingimusena, regulaarne spordiharrastus kindlustab mobiilse ning tervisliku eluviisi igale generatsioonile. Kokkulepe nägi ette välja arendada ühine koostöö plaan.

Pidulikul allkirjastamise viibisid ka Leedu Olümpiakomitee president Daina Gudzineviciute ja Eesti Olüpiakomitee president Neinar Seli ning peasekretär Siim Sukles.

Neinar Seli tänas Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liitu, kelle eestvõttel leping sõlmiti. Kokkulepe annab uusi võimalusi seeniorispordi arendamiseks – teabe vahetamist seeniorisportlaste tegemiste kohta kolmes riigis, ühtse kalenderplaani väljaarendamist, riikide iseseisvuse 100. juubeliaasta tähistamist.

Esmakordselt selgitati aasta parimad seeniorisportlased 11 erineval spordialal: Aleksandr Batištšev /Ujumisliit/ ,Mihhail Jefimov /Kurnimänguliit/, Urmas Varmi    /Aerutamisfderatsioon/,  Pille Tali /MTÜ ESTO Maxibasket/, Mihkel Laurits / Jõutõsteliit/, Rein Lindmäe /Lauatenniseliit/, Urmas Hein /Sõudeliit/, Helvi Erikson /Kergejõustiku Liit/, Nadežda Poljakova /Suusaliit/, Liis Veltmann  parim naine, Arvo Hiller parim mees /Golfiliit/, Oleg Sadõrev/Tatjana Krõlova /Tantsuliit/

Eesti 2015.aasta parimaks seeniorisportlaseks valiti maadleja Olev Kiirend, keda autasustati skulptuuriga Kalevipoeg.

Liit sai kodulehele uue kujunduse, maili aadress: www.seeniorisport.ee; veteran@esvl.ee ja info@seeniorisport.ee. Kodulehel leiavad kajastamist kõikide võistluste juhendid ja protokollid, MM ja EM,EMG (Euroopa Mängud) ja WMG (Maailmamängud) võistluste tulemused, Liidu elu ja tegevuse uudised jne.

02.novembril, hingedepäeval mälestati Metsakalmistul koos Tallinna SVK-ga manalateele lahkunud spordiveterane ja mälestussambale asetati EOK pärg.

Esmakordselt kajastati Eesti Spordi Aastaraamatus seeniorisportlaste 2015. aasta tulemusi koos vastava spordiala teiste tulemustega.

2016

Aasta algas uue üritusega. 29. jaanuaril  toimus   Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory saalis Mustamäel 15,  2015. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine. 180 Eesti sportlast võitsid 19 spordialal maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt kokku 129 medalit, nendest 46 kuldset, 45 hõbe ja 38 pronksmedalit. 2015. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks valitud maadlejale Olev Kiirendile  anti üle auhinnana skulptuur „Kalevipoeg“. Sportlastele esinesid Eesti Raadio laululapsed Aarne Saluveeri juhatamisel.

Spordialade parimatele seeniorisportlastele eraldati stipendiumid.

7.aprillil toimus Harjumaal, Peetri külas, Elamuskeskuses SPOT Liidu üldkoosolek. Liidu liikmeks oli 33 organisatsiooni. Koosolek kinnitas 2015. majandusaasta aruande ja 2016 aasta eelarve ning arutas 49. Spordimängude korraldamist Haapsalus.

Arutati ESL põhikirjast tulenevat võimalust ESL liikmemaksu kehtestamist. Liikmemaksuks kinnitati   2017 aastaks 30 €.

2016. aastal astusid Liidu liikmeks Eesti Golfi Liit ja Eesti Tõstespordi Liit.

Liidul on 35 liiget, nendest 14 kohalikku organisatsiooni  ja  21  seeniorispordiga tegelevat alaliitu või nende seeniorispordi ühendust.  2016. aastal peeti 32 spordialal Eesti seenioride meistrivõistlusi. Liikmesorganisatsioonid korraldasid oma sisemisi võistlusi.

6.-7. augustini toimusid Haapsalus ESL 49. Spordimängud. Pidulik avamine toimus Haapsalu staadionil. Sportlasi tervitasid Haapsalu linnapea Urmas Sukles,  Liidu president Sven Kolga ja Läänela Spordiliidu juht Ülle Lass. Loeti ette EOK presidendi Urmas Sõõrumaa tervitus. Tantsulisi elamusi pakkus kohalik rahvatantsu veteranide rühm.

Spordimängude kavas oli seitse spordiala ja osales ligi kuussada sportlast.

Kergejõustikus olid kolm parimat Tallinn, Pärnu ja Tartu. Võrkpallis võitsid N35 Tartu ja N50 Tallinn ning meestest M35 Lääne-Virumaa ja M55 Pärnu, alavõit Lääne-Virumaale.  Korvpallis peeti turniir vaid meestele, võitsid M35 Järvamaa ja M45 Pärnu, kokkuvõttes Jõgeva. Lauatennises olid kolm parimat Tallinn, Rapla ja Lääne-Virumaa, pentanques Läänemaa, Valga ja Viljandi. Ujumises võitis Rapla, Tartu ja Viljandi ees ning mälumängus olid paremad teadmised Tallinnal, järgnesid Viljandi ja Järvamaa.

Koondarvestuses võitis 1. grupis Tallinna SVK 137 punktiga, Lääne-Virumaa SVK 126 ja Pärnu SVK 125 punkti.

Väiksematest olid parimad Viljandi SVK 127, Rapla SVK 122 ja Läänemaa SL 117 punkiga.

Peeti traditsiooniline sõprusvõistlus Soomega laskmises. Kergejõustiku veteranide mv peeti koos täiskasvanute mv Kadrioru staadionil. Tatjana Jaanson sõudis esimese naisena akadeemilisel paadil üle Soome lahe.

Tallinnas toimusid seenioride MM võistlused orienteerumise ja jõutõstmises

Septembri kuus (10.-18. september)peeti Eestis spordinädalat, mille motoks on „Leia oma rütm!“. Nädala eesmärgiks oli suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi ja tervise alast teadlikkust.

Spordinädala 2016 läbiviijateks Eestis on Eesti Olümpiakomitee (EOK)  ja Ühendus Sport Kõigile (ÜSK).

Esmakordselt osalesid spordinädalal ka ESL kohalikud organisatsioonid, kes korraldavad üritusi vanemale põlvkonnale.

Tegevuse aastapäevi pidasid Tartu SVK (55), Rapla SVK (35) ja Valga SVK (30).

Juubilare autasustati Liidu teenete plaadiga –  Viktor Puusepp Liidu auliige, 90. sünnipäev; Villu Ojassalu    Jõgava SVK aktivist, Liidu auliige, 85. sünnipäev; Auri Laaspere    Liidu Kroonikaraamatu koostaja, 85. sünnipäev; Agnes Sirkel Tartu SVK auliige, 85. sünnipäev; Kahro Lukk  Liidu auliige,  80. sünnipäev; Peeter Orav  Pärnumaa SVK esimees, 75. sünnipäev; Tõnu Sõrmus Valgamaa SVS esimees, 60. sünnipäev; Epp Hoovi  Jõgeva SVK esimees, 55. sünnipäev; Ülle Lass  Läänemaa Spordiliidu “Läänela” peasekretär, 50. sünnipäev; Tatjana Jaanson  50. sünnipäev, sõudmine üle Soome lahe.

Selgitati alaliitude aasta parimad seeniorisportlased : Maksim Merkuri /Allveeliit/,  Eha Lilienthal /Ujumisliit/, Sirje Kikas /MTÜ ESTO Maxibasket/, Mihkel Laurits / Jõutõsteliit/, Elle Õun ja Rein Lindmäe /Lauatenniseliit/, Tatjana Jaanson/Sõudeliit/, Lea Vahter ja Jürgen Lamp/Kergejõustiku Liit/, Nadežda Poljakova /Suusaliit/, Anne Petter  parim naine, Maido Pajo parim mees /Golfiliit/, Oleg Sadõrev/Tatjana Krõlova /Tantsuliit/, Tea Lang /Jalgratta Liit/, Arno Uutmaa /Kabeliit/, Olev Kiirend /Maadlusliit/; Rait Pallo /Triatloni Liit/; Vassili Levenko / Turniiribridziliit/; Aivar Zarubin /Tõstespordi Liit/

Eesti 2016.aasta parimaks seeniorisportlaseks valiti kergejõustiklane Lea Vahter, keda autasustati skulptuuriga Kalevipoeg.

Liidu kodulehe materjalide maht täienes, kajastades nii sportlike tulemusi, kui ka igapäevast tegevust. Avati ka Liidu Facebooki konto. 2016 aastal külastas lehte 8792 üksik külastajat ja külastusi oli 18 882, ühes kuus oli need arvud üle tuhande ja ligi 2,5 tuhat.

02.novembril, hingede päeval mälestati Metsakalmistul koos Tallinna SVK-ga manalateele lahkunud spordiveterane ja mälestussambale asetati EOK pärg. Eelnevalt oli kahe spordiveterani, Eduard Luhasalu ja Aleksei Jalaku hauad saanud uued hauakivid. Kodulehel on nüüd ka spordiveteranide hauaplatside nimekiri.

2017

Liit tähistas 2017.  aastal oma 50 juubelit. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu 50. aastapäeva üritustena toimusid 9. veebruaril Estonia Ooperimaja Talveaias ajaloo konverents ja Kammersaalis  2016. aasta parimate sportlaste autasustamine.

Teatri Talveaias toimunud rahvusvahelise ajalookonverentsi avas ESL president Sven Kolga . Konverentsil  kõneldi seeniorispordi ja spordiveteranide tegemistest, eile, täna ja ka tulevikus.  Kuidas see toimib Eestis, meie lähinaabrite juures ja maailmas. Liidu ajaloost kõneles Spordiajaloo Seltsi esimees Enn Mainla, World Masters Games korraldusest rääkis Rahvusvahelise Olümpiakomitee Sport ja Aktiivne Ühiskond komisjoni liige IMGA tegevjuht Jens V  Holm. Lätlaste seeniorispordi korraldust tutvustas Laine Kreicere ja soomlaste poolt esines Kristian Nyman. Liidu liikmesorganisatsioonide tegevusest rääkisid Heikki Ots, Enno Akkel ja Aadu Kana.

Aastapäeva tähistamine jätkus teatri Kammersaalis 2016. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamisega. 19. Liidu auliikmele anti üle uus auliikme märk, aumärgi said ka neli uut liiget – Andres Häkkinen, Aadu Kana, Peeter Orav ja Maie Tamm.

2016.aastal võitsid 190 Eesti sportlast 20 spordialal maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt kokku 155 medalit, nendest 62 kuldset, 52 hõbe ja 41 pronksmedalit.

Spordialade parimatele seeniorisportlastele andis autasud üle EOK peasekretär Siim Sukles. 2016. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  valitud kergejõustiklasele Lea Vahter’ile  andis EOK asepresident Jüri Tamm üle auhinnana skulptuur „Kalevipoeg“. Sportlastele laulis Janne Sevtsenko.

Eesti  Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu üldkoosolek toimus 11. aprillil Tere Tennisekeskuses.  ESL liikmeks oli 35 liikmesorganisatsiooni, neist 14 kohalikku ühendust ja 21 seeniorispordiga tegelevat alaliitu. Koosolekul  osales 27organisatsiooni,  juhatas Liidu president Sven Kolga ja protokollis peasekretär Ain Sepp.

Üldkoosolek kiitis heaks juhatuse otsus Eesti Käsipalliliidu ja Eesti Sangpommispordispordi Liidu vastuvõtmise kohta ESL liikmesorganisatsiooniks ning seadis  juhatusele ülesandeks jätkata läbirääkimisi territoriaalsete spordiliitudega ja spordiala liitudega ESL liikmeks astumise kohta.

Kolga  esitas üldkoosolekule juhatuse poolt heaks kiidetud  ESL 2016.a.    tegevus- ja majandusaasta aruande. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt esitatud ESL 2016.a. majandusaasta aruande ja 2017. aasta eelarve.

Juubelit tähistavad 50. spordimängud toimusid Pärnumaal, Jõulumäe liivaluidete embuses. Jõulumäe Tervisespordikeskuse rajamist alustati 1976 aastal. Et mitte ajahambast räsitud saada, toimetatakse spordirajatiste uuendamisega jooksvalt. Viimaste seas on värske väljanägemise saanud kergejõustiku võistluspaigad ja petankiväljak. Samas on oskuslikult säilitatud kümnendite tagust nostalgilist hõngu. Juubeli mängude kohavalik ei olnud  juhuslik.

Mängudel osales üle kuuesaja seeniorisportlase. Parimad selgitati seitsmel spordialal. Suure panuse mängude kordaminekule andsid Jõulumäe keskuse meeskond, Pärnumaa SVK ja Spordiliit ning Tahkuranna vald.

Üldarvestuses võitis I grupis Tallinn 138 punktiga, Pärnumaa 128 ja Viljandi 122 ee. II grpisoli edukaim Võru 120, Järvamaa 119 ja Rapla 114 ees.

Kergejõustikus, petanques, discgolfis võitis Tallinn, Pärnumaa oli esimene võrkpallis ja mälumängus, korvpalli võitis Võru ja suusatamise Järvamaa.

Jaanuari kuus toimusid Otepääl talitriatloni Euroopa meistrivõistlused, kus võistlesid ka seeniorid. Võistlustest võttis osa rohkem kui 150 osalejat kokku 18 Euroopa riigist.

Talisuplusfestival Pirita Open toimus sel aastal 3.-4. märtsil Tallinna Sadama AS-ile kuuluvas Admiraliteedi basseini Vanasadama Jahisadamas. Kavas olid võistlused, aga ka ujumine ilma ajavõtuta ning suplemine – igaüks sai valida endale sobiva viisi.

Sel aastal kolis talisuplusfestival Pirita Open Piritalt Tallinna südalinna, et pidada maha peaproov järgmisel aastal toimuvatele taliujumiste maailmameistrivõistlustele. Ühtlasi jagati erinevate vanuseklasside taliujumise Eesti meistritiitlid ja IWSA maailmakarika punktid.

Uus- Meremaal Aucklandis toimusid “seenioride olümpiamängud” –  9. World Masters Games. Ligi 100 riigi 28 000 sportlast võistlesid 10. päeval 28 spordiala 45 distsipliinis. Mängudel osalevad ka eesti seeniorisportlased.

7.juulil toimus Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Jüri Tamme initsiatiivil Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu ja Ukraina Spordiveteranide Liidu esindajate kohtumine. Ukraina poolt esindas organisatsiooni president Victor Tkachenko, ESL poolt osales juhatuse liige Andres Häkkinen , samuti osales EOK asepresident Jüri Tamm.

Kumbki pool andis lühikese ülevaate oma organisatsiooni tegevusest ning leiti ,et edaspidi võiks arendada kahe organisatsiooni vahelist koostööd.

Üleeuroopalise spordinädala toimub sel aastal 23.-30. Septembrini. Algataja Euroopa Komisjon andis 2017. aasta Euroopa Liidu spordinädala ametliku avasündmuse korraldamise õiguse Eestile.

ESL- i liikmesorganisatsioonid korraldasid nädala raames mitmeid huvitavaid üritusi oma liikmetele.

Kuressaare MTÜ SPORDIRING korraldas spordinädalal ürituse „Rattal sügisesse“, Jõgevamaa Spordiveteranide Klubi viis läbi kogupere projekti „Aktiivselt liikuma“, Järvamaa Spordiliidu ürituseks oli – „Sport teeb rõõmsaks“, sportlik päev Paide Tehisjärve ääres, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela  „Väiksed  ja suured pallid“ ja Lääne- Virumaa  Spordiveteranide  Koondis  orienteerumismatka peredele Rakvere  PalermoTerviseradadel ja tammikus.

Tegevuse aastapäeva pidas Lääne- Virumaa SVK (45).

Juubilare ja teenekaid veterane autasustati teenete plaadiga – Heino Jeret   Liidu auliige, 85. sünnipäev; Toomas Kookla   Liidu auliige, 70. sünnipäev; Enn Tasalain   Jõulumäe Tervisespordi Keskuse juht, 75. sünnipäev; Maie Tamm  Lääne-Virumaa SVK esimees; Karl Tamberg  Pikaajalise ja eduka tegevuse eest, Lääne-Virumaa SVK 45; Leo Lanberg  Liidu auliige, 90. sünnipäev; Elmar Truu   Liidu auliige, kauaaegne volikogu esimees, 75. sünnipäev; Ülo Kuusk  Eesti Sangpommispordi Liidu president, seenioride EM ja MM medalivõitja, 70. sünnipäev; Kaido Hääl Esto Maxibasketi vanim tegevkorvpallur, 80. Sünnipäev; Nora Kutti  Liidu auliige, 95. sünnipäev.

Selgitati alaliitude aasta parimad seeniorisportlased :  Nora Kutti /Ujumisliit/, Ülle Järv /MTÜ ESTO Maxibasket/, Mihkel Laurits / Jõutõsteliit/, Elle Õun ja Rein Lindmäe /Lauatenniseliit/, Tatjana Jaanson/Sõudeliit/, Tiia Krutob ja Jürgen Lamp/Kergejõustiku Liit/, Nadežda Poljakova /Suusaliit/,  Aleksander Krasnikov – Riina Velberg; Väino Miil – Kaia Linkberg/Tantsuliit/, Tea Lang /Jalgratta Liit/, Aap Uspenski /Maadlusliit/;  Vassili Levenko / Turniiribridziliit/; Aivar Zarubin /Tõstespordi Liit/; Aleksander Kiskonen /Vibuliit/;Sergei Lukin /Jäähokiliit/; Ülo Kuusk /Sangpommispordiliit/; Esta Pilt ja Ott Kivikas /Kulturismi ja Fitnessi Liit/; Merike Vanjuk /Orienteerumisliit/; Aleksei Presnetsov /Takwondoliit/; Madis Karu /Judoliit/; Triin Lääne /Indiaca Liit/; Mihhail Jefremov /Kurnimänguliit/, Henry Prits /Wushu Liit/; Marika Azujan ja Raivo Rist /Kabeliit/; Andrea Uustulnd ja Urmas Mererand /Koroonaliit/

Eesti 2017.aasta parimaks seeniorisportlaseks valiti suusataja Nadezda Poljakova, keda autasustati skulptuuriga Kalevipoeg.

Liidu kodulehe materjalide maht täienes, kajastades nii sportlike tulemusi, kui ka igapäevast tegevust. Avati ka Liidu Facebooki konto. 2017 aastal külastas lehte 22 462 üksik külastajat ja külastusi oli 29 967, ühes kuus oli need arvud üle 1,5 tuhande ja ligi kolm tuhat.

02.novembril, hingede päeval mälestati Metsakalmistul koos Tallinna SVK-ga manalateele lahkunud spordiveterane ja mälestussambale asetati EOK pärg. 2017 aastal lahkusid meie hulgast Liidu auliikmed August Englas ja Karin Laine. 

2018

Aasta algas  15.veebruaril Tallinna Õpetajate majas toimunud   2017. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.

Spordiaasta kokkuvõtte tegi Liidu president Sven Kolga, kes andis üle ka Liidu uutele auliikmetele  – Hillar Karm’ile ja Ain Sepp’ale märgid.

2017. aastal võitsid 201 Eesti sportlast 23 spordialalmaailma ja Euroopa meistrivõistlustelt ning World Masters Game mängudelt kokku 159 medalit, nendest 57 kuldset, 50 hõbe ja 52 pronksmedalit.
      2017. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks valiti suusataja Nadezda Poljakova,   keda autasustati  skulptuuriga „Kalevipoeg“.   Auhinna andis üle Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste.  

Spordialade parimatele andis autasud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Sportlastele esines ansambel „The Ilves sisters“ .

Eesti  Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu üldkoosolek toimus 26. aprillil Kalevi Spordihallis.  Koosolekust võttis 41 liikmesorganisatsioonide  volitatud esindajatena osa 14 kohalike organisatsioonide esindajat ja 15 spordialaliitude esindajat, 3 revisjonikomisjoni liiget, 5 kutsutud ESL auliiget/külalist ja ESL president Sven Kolga.

ESL  president S.Kolga  ettepanekul kiitis üldkoosolek heaks   juhatuse otsus võtta ESL liikmeteks  seeniorispordiga tegelevad spordialaliidud – Eesti Judoliit; Eesti Discgolfi Liit; Eesti Squashiföderatsioon; Eesti Jahtklubide Liit; Eesti Indiaca Liit ja Eesti Vibuliit.

Üldkogul toimusid ka korralised Liidu juhatuse ja presidendi valimised. Järgnevaks neljaks aastaks (2018-2021) valiti presidendiks tagasi Sven Kolga.

10 liikmelisse juhatusse valiti Kristiina Arusoo, Andres Häkkinen, Aadu Kana, Ülle Lass, Meelis Loit, Heikki Ots, Ülle Rauk, Ain Sepp, Lembit Talpsepp ja Maie Tamm.

ESL 2017.aasta tegevus- ja majandusaasta tegevusest esitas üldkoosolekule juhatuse liige, ESL peasekretär A.Sepp.

Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt esitatud  ESL 2017.aasta tegevus – ja majandusaasta  aruanne ning võttis teadmiseks ESL revisjonikomisjoni kokkuvõte  ESL 2017.aasta tegevuse kohta.

4. ja 5. augustil toimusid Kuressaares ja Saaremaal Liidu 51. Spordimängud. Kaheksal spordialal osales 15 võistkonnas kokku ligi kuusada sportlast.

Mängude pidulikul avamisel Kuressaare linnastaadionil tervitasid võistlejaid abivallavanem Helle Kahm, Liidu president Sven Kolga ja peakohtunik, Saaremaa spordijuht Kalev Kütt.

Sportlastele esinesid Saaremaa noored võimlejad.

Esimesena võisteldi pendelteatejooksus.

Kokkuvõttes oli esimeses grupis parim Pärnumaa SVK 157 punktiga Tartu SVK 153 ja Lääne-Virumaa 128 ees. Teise grupi võitis Saaremaa SL 159 punktiga, järgnesid Rapla SVK 143 ja Järvamaa SL 140 punktiga.

Kergejõustikus võitis Tartu, võrkpallis Võru, korvpallis Saaremaa, petanques Läänemaa, disc-golfis Saaremaa, mälumängus Järvamaa, kabes Tartu ja orienteerumises Pärnumaa.

17. märtsil tähistas oma 60. aastapäeva Tallina Spordiveteranide Koondis.
18. märtsil 1958 ilmus “Õhtulehes” üleskutse spordiveteranide koondamiseks Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde. See on ka daatum, mida loetakse meil esimese taolise organi, Tallinna Spordiveteranide Koondise (SVK) sünnipäevaks. Spordiveteranide vestlusringis tärganud mõtete elluviijaid olid ametnikuna omaaegne kergejõustiklane ja kauaaegne sporditegelane, tollal pealinna spordikomitees inspektorina töötanud Konstantin Vitsut ning spordijuhina Tallinna spordikomitee esimees Eli Kaldma. Tegutsema hakkas vanematest sportlastest ja sporditegelastest moodustatud organiseerimisbüroo (esimeheks Johann Martin).

Aastapäeval autasustati teenekaid spordiveterane. Juubilar sai Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu tänuplaadi. Koondise kauaaegset juhti Taago Puntsot tänati Kultuuriministri tänukirjaga ja talle omistai Liidu auliikme nimetus.

Eesti Olümpiakomitee tänukirjad anti üle Heldur Tuulemäe’le ja Toomas Kookla’le.

6-10 märtsil toimusidTallinna Vanasadama avavee basseinis  taliujumise 11. taliujumise MM, mis kuulub Eesti Vabariik 100 spordiprogrammi. Viie päeva jooksul võistleb maailma parima tiitli eest ligi 1500 ujujat 40 riigist, eksootilisemad külalised tulevad näiteks Sierra Leonest, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lõuna-Koreast ja Argentiinast. Seeniorid – mastersujujad võistlevad 10 vanuseklassis, 30+ kuni 80+. Võistlustel osaleb ka arvukalt eesti mastersujujaid.

MMi vanim osaleja on 93-aastane venelanna Anna Semenova. Mitmed võistlejad on sõitnud Tallinna perekonniti, teiste seas näiteks Rahvusvahelise Taliujumise Assotsatsiooni president Mariia Yrjö-Koskinen, kes võistleb koos oma kolme lapsega.

«Loodan näha palju rõõmsaid inimesi, kes võistlevad tõelises spordi vaimus,» sõnas Yrjö-Koskinen. «Meie jaoks on tõeline au korraldada MM Eesti sajanda sünnipäeva aastal. Võistlusbassein on ehitatud Läänemerre, meil on rekordarv osalejaid 40 riigist,» kirjeldas Yrjö-Koskinen esimest korda Eestis toimuva MM-i erilisust. Varasemal kahel MMil osales veidi üle 1200 ujuja.

6-10 märtsil Tallinna Vanasadama avavee basseinis toimunud taliujumise MM võistlused. Eesti masterujujad võitsid kokku 105 medalit, 48 kulda, 32 hõbedat ja 25 pronksi.

Edukamad olid Merle Vantsi, Eha Lilienthal, Konstatin Golberg, Artur Tikkerbär jt.

24-27.märtsil toimus Saaremaal korvpalli Baltic Cup 2018. Lisaks Balti maadele osalesid ka soomlased. 10 vanuseklassis osales 28 võistkonda. Leedulased võitsid 5 vanuseklassis, eestlased kolmes ja lätlased kahes.

Eesti võiskondadest võitsid oma turniiri N50+ MBL ja N55+ Tark ei torma. Meestest tuli turniiri võitjaks M40+ Scanweld.

4-5. augustil toimus Tartumaa Tervisespordikeskuse Elva Lasketiirus Eesti-Soome maavõistlus laskmises .Maavõistlus toimus neljas harjutuses ja lõppes eestlaste 24:20 võiduga.

Liidu liikmesorganisatsioonid korraldasid oma liikmetele Euroopa Spordinädala raames mitmeid üritusi.

Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon korraldas 27. ja 28. septembril Heitefestival Ida-Virumaal, Villu Põldmale kuuluvas sporditalus ja talu heiteplatsidel.

Lääne-Virumaa Spordiveteranide Koondis korraldas 2018. a.sügisese kõnnimatka  Rakvere Palermo terviseradadel ja Vallmäel

Jõgevamaa Spordiveteranide Klubi viis läbi petanki õppepäeva ja välkturniiri. Õppepäev lõpeb harjutajate vahel korraldatava välkturniiriga.

Järvamaa Spordiliit koostöös SA Paide Spordikeskusega korraldas 21. septembril jooksu, kõnni ja kepikõnni võistluse 5 km rajal Paide linnaümbruses.

26.septembril toimus Paide kesklinna uues jõulinnakus treeningtund. Korraldati koos jõusaali treeneritega ringtreening ja tutvustakse erinevatele lihasgruppidele tehtavaid harjutusi.

 Lääne Maakonna Spordiliit Läänela korraldusel toimus 23. septembril  vibulaskmist tutvustav liikumisüritus Ristil. 30.septembril on discgolfi õppepäev eakatele. Lisaks eakatele mõeldud spordinädala projektile võisid kõik eakad osa võtta 23. septembril toimunud avaüritusest Haapsalus (fotojaht) ja taliujumise päevast;

Rapla Spordiveteranide Koondis korraldas 22.-23.september 2018  Kohila Spordikomleksi staadionil ja heiteväljakul veteranide heidete mitmevõistluse võistluse, kus selguvad ka  Eesti meistrivõistluste võitjad.

Spordinädala ürituste korraldamist toetas ÜHENDUS SPORT KÕIGILE.

Ilmus Esto Maxibasketi kauaaegne president Aadu Kana poolt kokku pandud Eesti seeniorkorvpalli kroonika.

 Kinnitati ESL arengukava aastateks 2019 – 2023.  

 Hingedepäeva õhtuhämaruses kogunesid spordiveteranid Metsakalmistu sportlaste rahulasse, et mälestada lähedasi, sõpru ja häid tuttavaid. Haudadel põlesid enam kui kolmsada kalmuküünalt. Spordiveteranide mälestussambale asetas Eesti Olümpiakomitee pärja EOK asepresident Tõnu Tõniste, Kergejõustiku Liidu lillekimbu Toomas Berendsen. Kõnelesid Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga, tänavu lahkunuid sportlasi meenutas legendaarne spordimees Heldur Tuulemäe.
Metsakalmistu mändide all kõlasid naisansambli laulud.

Tegevuse 55. aastapäeva tähistas Pärnu SVK

Teenete plaadiga autasustati – Tallinna SVK 60 tegevusaastat; Piret Maaring pikaajaline tegevus Liidu juhatuses; Peeter Orav pikaajaline tegevus Liidu juhatuses; Hillar-Heiti Karm  pikaajaline tegevus Liidu revisioni komisjonis; Andres Häkkinen    70. Sünnipäev; Richard Rooden auliige, 95. Sünnipäev; Enno Akkel  auliige, 80. Sünnipäev; Pärnu SVK  55 tegevusaastat; Peeter Orav pikaajalise tegevuse eest, Pärnu SVK 55; Tiina Leppmets  pikaajalise tegevuse eest, Pärnu SVK 55; Heino Merilaine  pikaajalise tegevuse eest, Pärnu SVK 55; Läti veteranide ühendus  55.aastapäev.

Selgitati alaliitude aasta parimad seeniorisportlased : Bridz Vassili Levenko; Indiaca Ahto Orav; Jalgrattasport Tatjana Dobolina; Judo Madis Karu; Kergejõustik naine Nora Kutti / mees Genro Paas; Kickboxing Tarvo Räni; Korvpall naine Sirje Kikas / mees Rashid Abeljanov; Kulturism ja fitness naine Esta Pilt / mees Ott Kiivikas; Kurnimäng  Mihhail Jefremo ; Käsipall  Mart Liinat; Lauatennis naine Kai Thornbech/ mees Rein Lindmäe; Maadlus Aap Uspenski; Suusatamine Virgo Karu; Mäesuusatamine Raivo Reinok; Sõudmine Ulvi Lutoskin; Tantsusport Aleksander Krasnikov – Regina Velberg; Triatlon Anti Oot; Ujumine naine Eha Lilienthal /mees Aleksandr Batistsev; Vibulaskmine Aleksander Kiskonen

Eesti 2018.aasta parimaks seeniorisportlaseks valiti suusataja Virgo Karu, keda autasustati skulptuuriga Kalevipoeg.

Liidu kodulehe ja facebooki materjalide maht täienes, kajastades nii sportlike tulemusi, kui ka igapäevast tegevust. 

31.detsembri 2018.aasta seisuga kuulub ESL liikmeskonda 41 liiget, nendest 11 spordiveteranide territoriaalset organisatsiooni, 3 piirkondlikku spordiliitu ning 24 spordialaliitu ja 3 spordialaliidu seeniorspordi organisatsiooni.

2019

Veebruaru kuus toimus Mustpeade majas 2018. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.

2018. aastal võitsid 200 Eesti sportlast 23 spordialal  maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt kokku 252 medalit, nendest 105 kuldset, 84 hõbe ja 63 pronksmedalit.

Spordiajakirjanikud valisid 2018. aasta parimaks seeniorisportlaseks murdmaasuusatamise kolmekordse maailmameistri Virgo Karu.

Autasud spordialade parimatele ning MM ja EM medalivõitjatele andsid üle Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn ja EOK asepresident Tõnu Tõniste.

Meeldivat muusikalist elamust pakkus Arsise kellade kooli noorte ansambel.

Eesti Korvpalliliidus kohtusid Liidu peasekretär Keijo Kuhi, Esto Maxibasketi juhatuse liikmed Gunnar Dudkin ja Rein Kiudsoo ning ESL president Sven Kolga. Arutati seeniorikorvpalli edasist arengut ja lepiti kokku mitmetes ühistegevust puudutavates küsimustes.

Velotrekil peeti MTÜ Tallinna Spordiveteranide koondise üldkoosolek. Aruande tehtust esitas SVK juht Taago Puntso. Koosolek tunnistas SVK juhatuse töö heaks. Taago Puntso teatas, et ta ei kandideeri uude juhatusse.

Koosolek valis juhatuse esimeheks Henn Pärn’a.

Lahkuv juht andis valitud uuele juhile üle Tallinna Veteranide lipu.

ESL autasustas Taago Puntsot  Tallina SVK pikaajalise ning tulemusliku tegevuse korraldamise ja juhtimise eest  teenete plaadiga.

9. aprilli 2019 toimus Liidu üldkoosolek.Koosolekust võttis 45 liikmesorganisatsiooni  registreeritud või volitatud esindajatena osa 30 kohalike organisatsioonide või spordialaliitude esindajat, 1 revisjonikomisjoni liige, 3 kutsutud ESL auliiget/külalist ja ESL president Sven Kolga.

Üldkoosolek kiitis heaks juhatuse otsuse Eesti Maleliidu, Eesti Tenniseliidu, Eesti Lauatenniseliidu ja Eesti Poksiveteranide Seltsi vastuvõtmise kohta ESL liikmesorganisatsiooniks .

A. Sepp esitas üldkoosolekule juhatuse poolt heaks kiidetud  ESL 2018.a.  tegevus- ja majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni kokkuvõtte ESL 2018.aasta tegevus – ja majandusaasta tegevuse kohta esitas revisjonikomisjoni nimel komisjoni liige V.Reesar.  Vaadati läbi 2018 aasta tulude/kulude eelarve.  Otsus juhatuse aruande ja revisjonikomisjoni kokkuvõtte  kohta võeti vastu ühehääselt.

Vaadati läbi juhatuse poolt esitatud 2019.aasta eelarve projekt.  Selgitasi jagas ja küsimustele vastas president S.Kolga. Arutelul võtsid sõna L.Talpsepp, Ü.Rauk, M.Tamm.

Koosolek kinnitas ühehäälsel tjuhatuse poolt esitatud Liidu 2019. aasta eelarve.

Arutati Liidu liikmemaksu  maksumäära suurust ja otsustati kinnitada aastateks 2019 ja 2020 Liidu liikmemaksuks iga liikmesorganisatsiooni kohta 50 € aastas.

Kiideti heaks  juhatuse poolt esitatud   ESL arengukava 2019 – 2023. Kava nägi ette kõikidel liikmesorganisatsioonidel võtta oma tegevuste kavandamise aluseks arengukavas esitatud  eesmärgid ja tegevussuunad.

3-4. augustil peeti Vinnis Liidu 52. Spordimängud. Kahel päeval osales kaheksal spordialal ligi seitsesada sportlast. Avamisel tervitasid osalejaid Vinni vallavanem Rauno Võrno,  EOK asepresident Jüri Tamm ja Liidu president Sven Kolga. Sportlastele esinesid kohalikud laululapsed. Võistlusi ei seganud jahe ilm ja sagedased vihmasagarad.

I grupis võitis koondarvestuses Tallinna SVK, Lääne-Virumaa SVK ja Tartu SVK ees. II grupis olid kolm paremat Järvamaa SL, Rapla SVK ja Saaremaa SL.

Hingedepäeva õhtuhämaruses kogunesid spordiveteranid Metsakalmistu sportlaste rahulasse, et mälestada lähedasi, sõpru ja häid tuttavaid. Hingedepäev on mõtiskluste päev, haudadel põlesid enam kui kolmsada kalmuküünalt. Avasõnad lausus Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga. Spordiveteranide mälestussambale asetasid Eesti Olümpiakomitee pärja  EOK president Urmas Sõõrumaa ja peasekretär Siim Sukles ning Hingedepäevast rääkis Urmas Sõõrumaa.  Tänavu lahkunuid sportlasi meenutas legendaarne spordimees Heldur Tuulemäe.

Kalmistule oli paigaldatud kaks uut pinki, üks nendest  EOK pink.

Teenete plaadiga autasustati – Piret Maaring 50. sünnipäev ; Jaak Salumets 70. sünnipäev ; Taago Puntso  pikaajalise tegevuse eest Tallinna SVK juhina ; Helgi Zulin  80. sünnipäev ; Viive Reesar  75. sünnipäev ; Heldur Tuulemäe  Liidu auliige, 90. sünnipäev ; Leili Kaas  Liidu auliige,  85. sünnipäev ; Tiit Nuudi  EOK aupresident, 70. sünniipäev ; Helvi Erikson  Liidu auliige, 80. sünnipäev ; Inna Talving  Kalevi Veteranide Ühenduse eestvedaja, 85. sünnipäev ; Eha Noormägi  pikaajaline tegevus Narva SVK, 80. sünnipäev ; Hillar-Heiti Karm  Liidu auliige, 80. sünnipäev ; Malle Englas   pikaajalise kaasabi eest Kultuuriministeeriumis ; Margus Purlau  aktiivne kaasabi Liidu tegevusele,  50. sünnipäev.

Alaliitude parimad seeniorisportlased olid – Golf naine Laura Kämäräinen / mees Enn Pääro ;  Indiaca Veikko Sarapuu ; Jalgrattasport naine Maris Kaarjärv /mees Tarmo Mõttus ; Judo Artur Tkatsuk ;  Jõutõstmine  Kaido Leesmann ; Fitness Jana Teder Kergejõustik naine Nora Kutti / mees Anton Laus ; Korvpall naine Iivi Kaljuvee / mees Peedu Pedaru Koroona naine Õie Malberg / mees Styven Kuntson ; Käsipall Toivo Järv ; Laskmine Ain Muru; Laskesuusatamine naine Krista Suppi / mees Marek Parksepp ; Lauatennis naine  Merje Aas / mees Rein Lindmäe ; Maadlus Jaanek Lips ; Murdmaasuusatamine  Nadezda Poljakova ; Orienteerumine Marje Viirmann ; Petanque  Silver Kingissepp ; Sangpommisport naine Malle Tiko / mees Ülo Kuusk  ; Sulgpall Tanel Talts ja Taimar Talts ;  Sõudmine Tanel Kliiman ; Taekwondo Alan Senkel ; Tantsusport  Väino Miil / Kaia Linkberg ; Tennis naine Liina Suurvarik / mees Rene Busch ;  Ujumine naine Kaia Kulla / mees Aksel Luige / avavesi Eha Lilienthal ; Vibusport Aleksander Kiskonen

Spordiajakirjanikud valisid 2019. aasta parimaks seeniorisportlaseks kergejõustiklase Anton Laus’i.

2020

6. veebruaril toimus Tallinnas,  Õpetajate majas traditsioonoline  ESL ja EOK ühine   2019. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.

2019. aastal võitsid 172 Eesti sportlast 27 spordialal maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt kokku 178 medalit, nendest 77 kuldset, 60 hõbe ja 41 pronksmedalit.
Spordiajakirjanikud valisid 2019. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  viiekordse maailmameistri,  kergejõustiklase Anton Laus’i.

Sportlasi tervitasid Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn.

Autasud spordialade parimatele ning  medalivõitjatele andsid üle EOK president Urmas Sõõrumaa ja  asepresident Tõnu Tõniste.

Sportlastele esineb  Tallinna poistekoor Lydia Rahula juhatusel.

Innsbruckis toimusid Winter World Mastrers Games 2020. Võisteldakse 12 spordialal. Eesti sportlased võistlesid murdmaa- ja laskesuusatamises.

2021

Covid pandeemia sulges ühiskonna mitmeks kuuks, ka spordivõistlused.

Alles juuni kuus toimus suvises  Tallinnas,  Snelli staadionil  ESL ja EOK ühine   2020. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.

2020. aastal võitsid 60 Eesti sportlast 10 spordialal  maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt  kokku 136 medalit, nendest 54 kuldset, 52 hõbe ja 30 pronksmedalit.

Spordiajakirjanikud valisid 2020. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  kuukordse maailmameistri taliujumises Merle Vantsi.

Aastast tegi kokkuvõtte Liidu president Sven Kolga. Sportlasi tervitas Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Autasud spordialade parimatele ning  medalivõitjatele andis üle EOK president Urmas Sõõrumaa.

Meeleolukat ja nostalgilist muusikat  ning võimalust ka jalga keerutada pakkus vanameister Boris Lehtlaan.

10. juunil toimus Kalevi Spordihallis Liidu üldkoosolek. Koosolekust võttis 47 registreeritud liikmesorganisatsioonide esindajatena  või volitatud isikutena osa 33 kohalike organisatsioonide või spordialaliitude esindajat, 1 revisjonikomisjoni liige,  ESL president Sven Kolga ja ESL peasekretär Ain Sepp.

Koosolekut juhatas Sven Kolga ja protokollijaks valiti  Ain Sepp, häältelugemiskomisjoni Kristiina Arusoo.

ESL 2020.aasta tegevus- ja majandusaasta aruande esitas üldkoosolekule ESL president Sven Kolga,  revisjonikomisjoni aruande  esitas  revisjonikomisjoni nimel komisjoni esimees Jüri Kalda. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt esitatud  ESL 2020.aasta tegevus – ja majandusaasta  aruanne ning võttis teadmiseks ESL revisjonikomisjoni aruanne ESL 2020.aasta tegevuse kohta. Otsus juhatuse aruande ja revisjonikomisjoni kokkuvõtte kinnitamiste kohta võeti vastu ühehääselt, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Vaadati läbi juhatuse poolt esitatud 2020. aasta eelarve täitmine ja 2021. aasta projekt.  Selgitasi jagas ja küsimustele vastas president S.Kolga. Otsustati kinnitada juhatuse poolt esitatud Liidu 2021.aasta eelarve projekt. Volitati  juhatust tegema rahalisi eraldisi liikmesorganisatsioonidele tegevustoetuseks vastavalt nende poolt esitatud eelarvetele ja avaldustele sporditegevuse korraldamiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Suve alguses avanes ka ühiskond võistluste korraldamiseks. 31 juulil ja 1. augustil peeti Narvas Liidu 54. Spordimängud. Kahel päeval osales seitsmel spordialal enam kui 500 sportlast. Avamisel tervitasid osalejaid Narva linnapea Katri Raik,  EOK asepresident, Riigikogu asespiiker Hanno Pevkur ja Liidu president Sven Kolga. Hanno Pevkur andis vanimale osavõtjale, 88 aastasele kergejõustiklasele Anton Lausile Tokio OM Eesti koondislase käekella. Võistlusi ei seganud ka kuum  ja vihmasagaratega ilm.

I grupis võitis koondarvestuses Ida-Virumaa/Narva, Lääne-Virumaa SVK ja Tallinna SVK ees. II grupis olid kolm paremat Rapla SVK, Saaremaa SL ja Järvamaa SL .

Spordialadest oild parimad – kergejõustikus Tartu SVK, võrkpall Lääne-Virumaa SVK, korvpallis Rapla SVK, petanques Tartu SVK, ujumises Rapla SVK, orienteerumises Ida-Virumaa SVK/Narva  ja mälumängus Tallinna SVK.

Hingedepäeval kogunesid traditsiooniliselt Metsakalmistu mändide alla sportlaste rahulasse spordiveteranid, et mälestada lähedasi, sõpru, spordiinimesi.  Hingedepäev on aeg mõtisklemiseks ja meenutamiseks. Eeskätt mõeldakse neile, kes meie hulgast jäädavalt lahkunud, ollakse tänulikud nende poolt elu jooksul tehtule, samas on aga südameis igatsus ja lein.

Avasõnad lausus Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga. Spordiveteranide mälestussambale asetas pärja ja kõneles Hingedepäeva mõtetest  EOK president Urmas Sõõrumaa. Tänavu lahkunuid sportlasi meenutas Tallinna SVK esimees Henn Pärn.

Lahkunute kalmudel põlesid nende mälestuseks enam kui kolmsada küünalt. Metsakalmistu mändide all kõlas kaunis muusika. Küünlad jäid põlema õhtupimeduses.

Meie hulgast lahkus Liidu auliige Toomas Kookla .

Teenete plaadida autasustati –  Henn Pärn Tallinna SVK juht, 80 sünnipäev; Aadu Liblikmann   Triatloniliidu veteranide juht, 85 sünnipäev; Meelis Loit   Liidu juhatuse liige, 50 sünnipäev; Auri Laaspere   Liidu auliige, 90 sünnipäev; Jüri Kalda   Liidu revisjonikomisjoni esimees, 70 sünnipäev; ESS Kalev  pikaajaline koostöö, 120 aastapäev.

Alaliitude parimad seeniorisportlased olid – Ammulaskmine  Aleksander Karama; Indiaca  Kaupo Mets ; Discgolf  Raimo Kimmel; Jalgrattasport – naine Sille Puhu / mees Eero Kiskonen; Judo Artur Tkatsuk; Jõutõstmine – naine  Maarja Öbik / mees Mihkel Laurits; Kergejõustik Juhan Tennasilm; Koroona            naine Andrea Uustulnd / mees Mihkel Lepist; Kulturism ja fitness  Kadri Tammoja; Laskesuusatamine – naine Eveli Peterson, mees Heiki Kanistik; Judo Artur Tkatsuk; Jõutõstmine – naine  Maarja Öbik mees Mihkel Laurits; Kergejõustik Juhan Tennasilm Lauatennis  naine Kai Thornbech , mees Heino Kruusement ; Orienteerumine Merike Vanjuk; Purjetamine Arne Veske; Sangpommisport naine Malle Tiko mees Valdi Killing ; Murdmaasuusatamine Virgo Karu; Mäesuusatamine naine Kerttu Siim-Wilcox mees Raivo Reinok; Sõudmine  neljapaat Rein Põlluste ,Tiit Helmja, Peeter Sonntak, Juhan Paalo; Tennis naine Piret Ilves mees Sulev Alajõe; Triatlon Rein Kane; Ujumine naine Merle Vantsi; mees Marek Miller; Vibusport Tiit Heinsalu.

Spordiajakirjanikud valisid 2021. aasta parimaks seeniorisportlaseks orienteeruja –  Merike Vanjuk

2022

3. märtsil toimus Teaduste Akadeemia saalis ESL ja EOK ühine   2021. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.

2021. aastal võitsid 60 Eesti sportlast 11 spordialal  maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt  kokku 103 medalit, nendest 53 kuldset, 52 hõbe ja 19 pronksmedalit.

Spordiajakirjanikud valisid 2021. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  orienteerumise  maailmameistri Merike Vanjuk’i.

Sportlased avaldasid toetust Ukraina rahvale.

Aastast tegi kokkuvõtte Liidu president Sven Kolga. Sportlasi tervitas Eesti Olümpiakomitee asepresident Toomas Tõnise. Autasud spordialade parimatele ning  medalivõitjatele andis üle EOK asepresident Toomas Tõnise.

Meeldiva kitarrimuusikaga esines Crimson Gitane.

Lääne -Virumaa SVK tähistas 50. juubelit võrkpalliturniiriga, kus  osales kuus võistkonda (2N+4M). Meistritiitli võitsid Kadri Vahula,Pille Raud,Rein Kopli,Jaan Rummi,Vello Akel,Hannes Veski. Eriauhinnaga tänati vanimat osalejat 72 aastane Jaak Proosa.

Mai kuus toimus Kalevi Spordihallis Liidu üldkogu. A. Sepp esitas üldkoosolekule juhatuse poolt heaks kiidetud  ESL 2021.a.  tegevus- ja majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni kokkuvõtte ESL 2021.aasta tegevus – ja majandusaasta tegevuse kohta esitas revisjonikomisjoni nimel komisjoni esimees J. Kalda.  Vaadati läbi 2021. aasta tulude/kulude eelarve.  Otsus juhatuse aruande ja revisjonikomisjoni kokkuvõtte  kohta võeti vastu ühehääselt.

Vaadati läbi juhatuse poolt esitatud 2022.aasta eelarve projekt.  Selgitasi jagas ja küsimustele vastas president S.Kolga.

Üldkogu kinnitas 2021. aasta tegevus- ja majandusaasta aruande ning 2021. aasta eelarve täitmise ning ja heaks 2022. aastaks kavandatud tulud ja kulud.

Üldkogul toimusid ka korralised Liidu juhatuse ja presidendi valimised. Järgnevaks neljaks aastaks (2022-2025) valiti presidendiks tagasi Sven Kolga.

10 liikmelisse juhatusse valiti  Anti Alasi, Kristiina Arusoo, Andres Häkkinen, Priit Ilver, Kalju Kalda, Jüri Lebedev, Meelis Loit, Ain Sepp, Lembit Talpsepp ja Maie Tamm.

Augusti kuu esimesel nädalavahetusel toimusid Viljandis ESL 55. Spordimängud. Võisteldi kaheksal spordialal. Kokku osales 15 võistkonnas 656 sportlast. Vaatamata esimese päeva vihmale, mängud õnnestusid hästi. I grupis olid parimad Pärnumaa, Tartumaa ja Tallinn ning II grupis Raplamaa , Võrumaa ja Saaremaa. Kergejõustikus oli edukam Tartumaa, võrkpallis Pärnu, korvpallis Tallinn, petanques Ida-Virumaa, mälumängus Järvamaa, ujumises Pärnu, ketasgolfis Jõgeva ja suvepinksis Tartu.

Veerand sajandit kogunetakse Hingede päeva õhtuhämaruses Metsakalmistu mändide alla , et mälestada lähedasi, sõpru, kolleege, Eesti spordile kuulsust toonud sportlasi,  treenereid, kõiki spordiinimesi. Ka sel aastal jätkati traditsiooni.  Lahkunute haudadele süüdatati enam kui kolm ja poolsada kalmuküünalt. Avasõnad lausus Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga. Hingedepäeva mõttest kõneles EOK president Urmas Sõõrumaa. Spordiveteranide mälestussambale asetasid pärja  Urmas Sõõrumaa ja EOK peasekretär Siim Sukles.

Tänavu lahkunuid sportlasi meenutas legendaarne spordimees, soliidses veteranieas Heldur Tuulemäe.

Metsakalmistu mändide all kõlasid RAM-i meesansambli  “Rohelised niidud” ja teised laulud. Küünlad jäid põlema õhtupimeduses.

18 novembril tähistas Helsinki Arbetets Vännerien pidusaalis Suomen urheilujohtajaseniorit ry ühenduse 40. aastapäeva. Enam kui seitsekümmend külalist tervitas ja õnnitles juhatuse esimees Birgitta Kervinen. Ühenduse ajaloost rääkis pikaajaline juhatuse esimees, spordimõjutaja Kerstin Ehnholm. Külaliste seas olid 86. aastane Soome Kergejõustikuliidu endine president Carl-Olaf Holmen, Soome korvpallikoondise endine tippmängija Pepe Laanti, Soome Kergejõustiku veteranide juht Vesa Lappalainen ja paljud Soome sporti mõjutanud naised ja mehed.

Õnnitlustelegrammi  saatsid OKM, Yle, naisorganisatsioonide keskliit ja olümpiakomitee.

Põhjamaade ja Eesti sõsarühendused tervitasid ja õnnitlesid Soome kolleege. Eesti poolsed õnnitlused edastas Eesti Spordijuhtide Seltsi juhatuse liige ja Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga.

Meie hulgast lahkus Liidu auliige Auri Laaspere .

Teenete plaadida autasustati – Heikki Ots Liidu juhatuse liige 2014 – 2022; Aadu Kana Liidu juhatuse liige 2014 – 2022; Ülle Lass Liidu juhatuse liige 2018 – 2022; Ülle Rauk  Liidu juhatuse liige 2018 – 2022; Leili Kaas  Rapla SVK esimees 2004 – 2022; Ülo Kuusk 75. sünnipäev; Leo Landberg Liidu  auliige, 90. sünnipäev; Elmar Truu Liidu auliige, 80. sünnipäev; Priit Tomson Esto Maxibasket asutaja, 80. sünnipäev.

Alaliitude parimad seeniorisportlased olid – Allveeujumine –  naine Margarita Berezevskaja / mees Maksim Merkuri ; Indiaca Kadri Leiten ; Discgolf Marko Narits ; Jahipraktiline laskmine Tiit Karp ; Jalgrattasport – naine   Kristi Kuldkepp / mees Toomas Lepik ; Judo –  naine   Vitoria Zubkova / mees  Juhan Mettis  ; Jõutõstmine – naine  Anneli Volkov / mees  Mihkel Laurits ; Kergejõustik–   mees Genro Paas /  naine  Tiia Krutob; Korvpall -naine  Iivi Kaljuvee / mees Peeter Kokk ; Lauatennis – naine Kai Thornbech /  mees  Lauri Laane ; Laskesuusatamine – naine  Evelin Paju / mees Rainer Tokko ; Murdmaa suusatamine  Virgo Karu ; Mäesuusatamine Tarmo Teder ; Orienteerumine  Marje Viirmann; Sõudmine   Tanel Kliiman  / Urmas Hein; Tennis Liina Suurvarik ja Helina Lill ; Triatlon  naine Irina Oleinitš /  mees Märt Lääts ; Tõstmine – naine  Marit Mendel / mees Aivar Zarubin ; Ujumine – naine Eha Lilienthal / mees Lembit Laht ; Vibusport Eve Kivilo.

2023

Tallinna Spordiveteranide Koondis tähistas 65. aastapäeva. 65 tagasi ilmus “Õhtulehes” üleskutse spordiveteranide koondamiseks Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde. See on ka daatum, mida loetakse esimese taolise organi, Tallinna Spordiveteranide Koondise (SVK) sünnipäevaks. Tähtpäeva tähistati konverentsiga “Tervelt elatud elu”.  Päevakohase ettekandega esines SVK  juht Henn Pärn. Oma tegemisi meenutasid Uno Palu, Elle Kungla, Kaupo Peetmaa, Henn Karits.

Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu õnnitlused ja teenete plaadid andis üle Liidu president Sven Kolga.

Mustpeade maja valges saalis toimus ESL ja EOK ühine   2022. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine. 2022. aastal võitsid 152 Eesti sportlast 11 spordialal  maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt  kokku 192 medalit, nendest 86 kuldset, 54 hõbe ja 52 pronksmedalit. Spordiajakirjanikud valisid 2022. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  kergejõustiku  maailmameistri Genro Paas’i.

Aastast tegi kokkuvõtte Liidu president Sven Kolga. Sportlasi tervitas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Autasud spordialade parimatele ning  medalivõitjatele andis üle EOK peaskretär Siim Sukles. Meeldiva muusikaga esines LiiSiim duo.

Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni poolt ilmus statistiline kogumik „Kergejõustik seeniorid 2023“. Mahukas raamatus, mille koostas EKVA president Lembit Talpsepp on lisaks 2022. aasta kõigile tulemustele ja pildimaterjalile ka kõik Eesti seeniorikergejõustiklaste esinemised rahvusvahelistel tiitlivõistlustel alates 1989. aastast.

Juulikuu lõpus peeti Märjamaal 56. Spordimängud. Mängude edukaks korraldamiseks tegid suure töö Rapla Spordiveteranide koondis, Rapla Maakonna Spordiliit, Märjamaa Valla Spordikeskus ja Märjamaa Valla Rahvamaja,  Märjamaa Vallavalitsuse igakülgsel toetusel. 14 maakonnast oli võistlustele registreeritud 723 sportlast !  Suurima osalejate arvuga oli esindatud Pärnumaa, järgnesid Raplamaa ja Tartumaa.  Kõige vanem osavõtja meestest oli oktoobris oma 90. sünnipäeva tähistav Tartu esindaja Anatoli Sillari ning naistest Raplamaa esindaja Leili Kaas (88).  Kohtunikke oli kahe päeva jooksul ametis üle 50.

I grupis võitis Pärnu SVK, Tallinna SVK  ja Tartu SVK ees. II grupis võitis Rapla SVK, Saaremaa SVK ja Järvamaa SL ees. Kergejõustikus oli parim Tartu, võrk ja korvpallis Pärnu, petanques Viljandi, ujumises Rapla, kettagolfis Rapla, orienteerumises ja mälumängus Tallinn.

Euroopa Spordinädala raames korraldati üritusi seenioridele/ veteranidele.

Järvamaa SL organiseerimisel toimus sügismatk Kakerdaja rappa. Pärnumaa SVK korraldas Pärnumaa Võrkpallifestivali. Lääne-Virumaa SVK korraldas Rakvere Tarva retke. Tartu Kergejõustikuveteranide klubi KEVEK korraldusel toimus Vennad Ehituse kümnevõistlus  Kääriku staadionil. Läänemaa Spordiliit korraldas Haapsalus augustikuus valminud padeliväljakud mängu tutvustamist  vanemale sihtgrupile. EKVA viis läbi Ida-Virumaa eakamate liikumisharrastuse parandamiseks heitefestivali. U-klubi viis läbi  seenioride organiseeritud ujumistegevuse ja võistlusvõimalusi tutvustamise.

Enam kui veerand sajandit kogunetakse Hingede päeva õhtuhämaruses Metsakalmistu mändide alla , et mälestada lähedasi, sõpru, kolleege, Eesti spordile kuulsust toonud sportlasi,  treenereid, kõiki spordiinimesi. Hingedepäev on aeg mõtisklemiseks ja meenutamiseks. Eeskätt mõtleme neile, kes meie hulgast jäädavalt lahkunud. Avasõnad lausus Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liidu president Sven Kolga. Hingedepäeva mõttest kõneles EOK asepresident Erich Teigamägi ja asetas pärja Spordiveteranide mälestussambale.

Tänavu lahkunuid sportlasi meenutas Tallinna Spordiveteranide juht ja edukas veterankergejõustiklane Henn Pärn. Lahkunute haudadele süüdatati enam kui kolm ja poolsada kalmuküünalt. Metsakalmistu mändide all kõlasid kaunid meelodiad. Küünlad jäid põlema õhtupimeduses.

Spordiajakirjanikud valisid 2023. aasta parimaks seeniorisportlaseks lauatennisisti –  Kai Thornbech

Teenete plaadiga autasustat – Aleksander Tammert  hea koostööpartner,  50. sünnipäev; Ants Lindre    Rapla SVK pikaajaline juht,  80.sünnipäev ; Tallinna SVK   65. tegevusaastat ; Enn Pärn   Tallinna SVK  juht ; Peeter Eylandt  pikaajaline tegevus Tallinna SVK-s ; Taago Puntso  pikajaline tegevus Tallinna SVK-s ; Anneli Saarma  kauaaegne koostööpartner ; Gunnar Dudkin  Esto Maxibasket juht, 70. sünnipäev ; Eduard Tinn  karatee arendaja ja ajaloolane, 80. sünnipäev ; Ants Saar   kauaaegne koostööpartner, 80. sünnipäev ; Pärnumaa SVK  60. tegevusaastat ; Lii Rõõmusaar  pikaajaline tegevus Pärnumaa SVK-s ; Silvia Neeme  pikaajaline tegevus Pärnumaa SVK-s, 85. sünnipäev ; Priit Neeme  pikaajaline tegevus Pärnumaa SVK-s.

Alaliitude parimad seeniorisportlased olid –  Indiaca Aigar Tarre ; Discgolf  Kaire Tekku  ; Jalgrattasport – Tõnu Ord ; Judo –  naine   Vitoria Zubkova / mees  Sergei Marmeljuk  ; Jõutõstmine – Mihkel Laurits ; Kergejõustik–   mees  Juhan Tennasilm /  naine Liliana Torn; Korvpall -naine  Ingrid Mesila / mees Tarvo Villomann; Lauatennis – naine Kai Thornbech /  mees  Rein Lindmäe ; Laskesuusatamine – naine Triin Peips / mees Marek Parksepp;  Maadlus  –  Jaanek Lips ; Murdmaa suusatamine – naine Nadezda Poljakova /mees   Raivo Pärnpuu ;  Mäesuusatamine Raivo Reinok ; Orienteerumine  Kirti Rebase; Sõudmine  Katre Pind, Marju Hein, Sirje Rand ja Ingrid Võsu  Tennis -naine Jaanika Ots /mees Kristjan Pakk ; Triatlon  naine Irina Oleinitš /  mees Juhan Lukk; Tõstmine – naine  Marit Mendel / mees Anatoli Sosnovski ; Ujumine – naine Kaia Kulla / mees   Aleksandr Batištšev ; Vibusport Peeter Adler.

2024

Õpetajate Maja Kroonsaalis toimus  ESL ja EOK ühine   2023. aasta parimate seeniorisportlaste autasustamine.  2023. aastal võitsid 217 Eesti sportlast 30 spordialal  maailma ja Euroopa meistrivõistlustelt ning Euroopa Mängudelt  kokku 365 medalit, nendest 169 kuldset, 118 hõbe ja 78 pronksmedalit. Spordiajakirjanikud valisid 2023. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  lauatennisemängija,  maailmameistri Kai Thornbech’i

Aastast tegi kokkuvõtte Liidu president Sven Kolga. Sportlasi tervitas Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa  ja autasustas spordialade parimaid ning  medalivõitjaid. Meeldivate lauludega esines Meelis.

Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi valdkonna 2023. aasta peapreemia omistati Tallinna Spordiveteranide juhile Henn Pärn‘ale.

14 ­-16 juunil toimus Soome linnas Vantaa Põhjamaade ja Eesti seeniorspordijuhtide konverents  „Põlvkonnad Kuningate teel”.

Konverentsil esinesid Soome spordi ja noorsoo minister Sandra Bergqvist, UKK instituudi juht Kaleva Vasankari, Soome olümpiakomitee ja Soome liikumisalad ry esindajad. Soome ja kogu Põhjamaade ühiskonna vananemisest ja sellega kaasnevatest probleemidest diskuteerid SAK ja EK esinejad. Kõik osalevad maad rääkisid seeniorispordi ja liikumisharrastuse korraldusest omas riigis. Eesti seeniorispordi organisatsiooni ja tegevust presenteeris Sven Kolga. Eesti Spordiregistrit tutvustas Kairis Ulp.

Konverentsist osavõtjaid võttis vastu Vantaa linnapea, külastati ajaloolist Püha Lauri kirikut ja Heureka teadusekeskust. Järgmine 2026. aasta konverents on kavandatud korraldada Tallinnas.

           

 

   

Teenete plaadiga autasustati –  Jürgen Lamp   pikaajaline tegevus EKVAs, 80. sünnipäev, Kalev Kütt  Saaremaa Spordiliidu juht, 60. sünnipäev, Uno Valdmets  Jõgeva SVK juht, 70. sünnipäev, Kristiina Arusoo  ujumisliidu seenioride juht, Liidu juhatuse liige, 45. sünnipäev, Helgi Zulin  pikaajalise tegevuse eest Liidu raamatupidajana, 85. sünnipäev, Viive Reesaar  pikaaegne tegevus Liidu revisjoni komisjonis, 80. sünnipäev, Leili Kaas  Liidu auliige, 90. sünnipäev, Heldur Tuulemäe   Liidu auliige, 95. sünnipäev, Siim Sukles   EOK peasekretär, pikaajaline koostöö, Inna Talving   Kalevi veteranide juht, 90. sünnipäev, Helvi Erikson   Liidu auliige,  85. sünnipäev.

Alaliitude parimad seeniorisportlased olid : Tõstmine Jaanus Hiiemäe;  Allveeujumine Maksim Merkuri; Discgolf  Kaire Tekku; Indiaca  Timo Varik;  Jalgratas  Tõnu Ord;  Judo  Aleksandr Marmeljuk;  Jõutõstmine naistest Kristi Karja ja meestest Mihkel Laurits; Kergejõustik  naistest  Kristi Võhmar ja meestest Fred Vali ; Koroona naistest Kai Kõmmus ja meestest   Jevgeni Põsnõi; Korvpall  naistest Kersti Petjärv ja meestest  Riho Kivimäe; Lauatennis  naistest  Svea Onno ja meestest  Rein Lindmäe; Mäesuusatamine Raivo Reinok; Orienteerumine Kristo Heinmann; Sangpommisport  naine Ülle Miil ja meestest Tanel Kurisoo; Suusatamine meestest Raivo Pärnpuu ja  naistest Nadezda Poljakova; Sõudmine Jüri Jaanson; Tennis naistest Kadi Liis Saar ja meestest Rene Busch; Ujumine naistest Kaia Kulla ja meestest  Lembit Laht; Vibusport  Tanel Kaasiku

2025

Õpetajate Maja Kroonsaalis autasustati ESL ja EOK ühisüritusel aasta parimaid seeniorsportlane ja edukalt tiitlivõistlustel võistelnud sportlasi

Spordiajakirjanikud valisid 2024. aasta Eesti parimaks seeniorisportlaseks  tõstmise maailma ja Euroopa meistri JAANUS HIIEMÄE. Auhind, Kalevipoja skulptuur anti  JAANUS HIIEMÄE’LE  Spordiaasta Tähed 2024 galal.

2024. aastal võitsid 217 Eesti sportlast 30 spordialal  rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kokku 399 medalit, nendest 185 kuldset, 123 hõbe ja 91 pronksmedalit.

Aastast tegi kokkuvõtte Liidu president Sven Kolga. Sportlasi tervitas Eesti Olümpiakomitee asepresident, olümpiavõitja Gerd Kanter ja autasustas spordialade parimaid ning  medalivõitjaid.

Meeldivat muusikat pakkusid Luisa ja Raimond.

Ilmus Eesti Spordi Aastaraamat 2024

18. mail tähistati kepikõnni kogukonnas üle maailma World Nordic Walking Day`d ehk Maailma Kepikõnni Päeva!  Sellel päeval toimus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse aktiivne kepikõnnipäev.

26-27 juuli toimusid Tallinnas  58. Spordimängud. Kokku osales 650 seeniorsportlast. I grupis võitis Tallinn, Pärnu ja Lääne-Virumaa ees, II grupis olid parimad Raplamaa, Saaremaa ja Järvamaa.

Kergejõustiku parim oli Tallinn,  võrkpallis Lääne-Virumaa, korvpallis Pärnu, petanqeus Tallinn, mälumängus Rapla, ujumises Pärnu, lauatennises Tallinn ja kabes Jõgeva.

10-11. oktoobril , ligi 500 ujujat 15 riigist – endised tippsportlased ja harrastajad – võistlesid kahel päeval Kalevi ujulas.  Eesti mastersujumise pikaaegse eestvedaja Kristina Arusoo sõnul ühendab kõiki spordikirg ja kogukonnatunne. Huvi tänavuste võistluste vastu oli ootamatult suur. Eeldasime võib-olla 350 osalejat varasemate võistluste põhjal ja lõpuks jõudsime 500-ni, mis oli suur üllatus. Rahvarohkel võistlusel sündis kokku 52 Eesti ja 11 Põhjamaade mastersrekordit.

Helsinkis toimus 25. novembril

Erasmus+ Sport projekti SPARK

projekti seminar. Osalejaid tervitas Soome SuSE organisatsiooni juht Birgitta Kervinen. Haridus- ja Kultuuriministeeriumi direktor Tiina Kivisaari rääkis
Soome spordiklubide ja seeniorid kodanikualgatusest. Helsingi Võimlemisliidu (GFH) 150. aasta tegevusesträäkis SUSE. auliige Kerstin Ehnholm. Erasmus+ projekti esitles projekti koordinaator Peeter Lusmägi. Projektis osalejad tutvustasid oma osa – Läti, Ronalds Rezais, Project Manager, Latvian Sports Federation, Eesti ESL juhid Sven Kolga ja Jüri Lebedev ning Lembe Laas, Head of Gymnastics, Estonian Sports Association Kalev. Seminaril osales ka Liidu juhatuse liige Andres Häkkinen. Täiendavalt rääkisid oma tegemistest mitme Soome seenioride organisatsioonide esindajad. Osalejatele esines meeste võimlemisrühm Quut.

Hingede päeva õhtuhämaruses koguneti Metsakalmistu sportlaste rahula mändide alla, et mälestada lahkunud lähedasi, sõpru, kolleege, Eesti spordile kuulsust toonud sportlasi,  treenereid, kõiki spordiinimesi. Hingedepäev on aeg mõtisklemiseks ja meenutamiseks.

Hingedepäeva mõttest ja lahkunud sportlastest kõneles EOK asepresident, olümpiavõitja Gerd Kanter ja asetas pärja Spordiveteranide mälestussambale.

Hingedepäevast ja selle osast meie elus rääkis  Kaitseliidu kaplan Endel Apsalon. Lahkunuid meenutasid spordiveteranid Aivar Noormets, Henn Pärn ja Liidu auliige Heldur Tuulemäe. Lahkunute haudadel põlesid enam kui kolm ja poolsada kalmuküünalt. Metsakalmistu mändide all kõlasid Endel Valkenklau kitarri ja laulu kaunid meelodiad. Küünlad jäid põlema õhtupimeduses.

Teenete plaadiga autasustati – Aime Luuk Liidu auliige, Ida -Virumaa SVÜ juht, 75. sünnipäev ;Toomas Tõnise   kauaaegne koostöö partner; Maie Tamm  Liidu auliige, Lääne Virumaa SVK juht,  80. sünnipäev; Sven Kolga    Liidu auliige, 80. sünnipäev; Lembit Talpsepp   Liidu auliige, EKVA juht, 75. sünnipäev; Jüri Lebedev   Liidu juhatuse liige, Pärnumaa SVK juht, 65. sünnipäev; Ülle Rauk   Võru SVK juht,  pikaajaline tegevus, 65. sünnipäev; Mati Raudsepp  Valgamaa SVS juht, 55.  sünnipäev

 Alaliitude parimad seeniorisportlased olid  Allveeujumine Eili Paap;   Jalgratas  Sille Puhu;  Joonas Maanurm;  Judo Artur Tkatsuk; Evelin Pihlak;  Kergejõustik naistest  Kristi Võhmar ja meestest Jürgen Lamp; Korvpall  naistest Reet Rausberg ja meestest Ott Põldsaar; Lauatennis  naistest  Kai Thornbech ja meestest  Rein Lindmäe; Maastiku vibu Kersti Baumann ; Rogain Silver Eensaar – Helen Jürjo ; Orienteerumine Kirti Rebane; Suusaorienteerumine  Saima Värton;  Rattaorienteerumine Lauri Malsroos; Sulgpall  Aavo Raig; Suusatamine meestest Raivo Pärnpuu ja  naistest Nadezda Poljakova; Tennis naistest Kadi Liis Saar ja meestest Margus Metsanurm; Ujumine naistest Sirje Voolmaa ja meestest  Kaspar Raigla; Vibusport  Mart Marandi