Lugupeetud Eesti veteranspordi juhid!
Tänan Teid ilusa võistluse korraldamise eest Jõgeval
Osalesin seal kabes ja kergejõustikus. Kergejõustikus oli mul peamine soov osaleda 60 m jooksus, aga kahjuks olid sel ajal kabemängud.
Hiljem oli küll kabes tunni ja veerandi pikkune vahe, aga siis olid jooksud joostud. Osalesin küll kuulitõukes ka kettaheites, aga kuuli ja ketast pole ma 60 aastat käes hoidnud.
Jooksen aga iga päev ja tahan ka edaspidi lühemal distantsil võistelda.
Kahjuks olen nii vana, et ei kuulu enam teie organisatsiooni huvisfääri.
Spordile võlgnen ma väga palju. 1946. aastal, kui olin 13- aastane, olin Tartus Maarjamõisa kliinikus ja mõlemale jalale tehti operatsioon ja pandi kipsi. Nii kolm korda. Vastu kevadet õppisin uuesti käima. Tänu arstide heale ravile ja nõuannetele sain jalule ja hakkasin jalgu treenima: masseerimise, käimise ja hiljem ka jooksuga, kui võeti ära proteesid.
Jooksin iga päev. Hakkasin ka teisi spordialasid harrastama. Jalad muudkui paranesid.
- aastal võistlesin Kadrioru staadionil Eesti koolinoorte spartakiaadil kuulitõukes, kettaheites ja teivashüppes.
- aastal tulin Eesti noorte meistrivõistlustel maadluses Märjamaal raskekaalus hõbemedalile. Aitäh spordile.
Soovin Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidule edu vanemate inimeste sporditegevuse edendamisel!
Lugupidamisega
Heinar Jahu
tel. 55682500
91-aastane spordihuviline