{"id":288,"date":"2015-03-09T17:47:52","date_gmt":"2015-03-09T15:47:52","guid":{"rendered":"http:\/\/esvl.ee\/uus\/?page_id=288"},"modified":"2026-02-16T11:18:04","modified_gmt":"2026-02-16T09:18:04","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/esvl.ee\/uus\/liidust\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>\"\"<\/a>EESTI SPORDIVETERANIDE LIIT<\/strong><\/h2>\n

Kroonika<\/strong><\/p>\n

TAGASIPILK L\u00c4TETELE \u2013 1958 – 1966<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0 1958<\/strong>\u00a0 15. m\u00e4rtsil ilmus \u201c\u00d5htulehes\u201d \u00fcleskutse spordiveteranide koondamiseks Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde. See on ka daatum, mida loetakse meil esimese taolise organi, Tallinna Spordiveteranide Koondise (SVK) s\u00fcnnip\u00e4evaks. Spordiveteranide vestlusringis t\u00e4rganud m\u00f5tete elluviijaid olid ametnikuna omaaegne kergej\u00f5ustiklane ja kauaaegne sporditegelane, tollal pealinna spordikomitees inspektorina t\u00f6\u00f6tanud Konstantin Vitsut ning spordijuhina Tallinna spordikomitee esimees Eli Kaldma. Tegutsema hakkas vanematest sportlastest ja sporditegelastest moodustatud organiseerimisb\u00fcroo (esimeheks Johann Martin). \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Aastat 1958 sisustasid \u00fcldsuse t\u00e4helepanu k\u00f6itvad ettev\u00f5tmised Tallinna I spordim\u00e4ngude raames: nimekate atleetide esinemised raadioteatris (26. mail), \u201cEstonia\u201d kontserdisaalis korraldatud spordiveteranide austamis\u00f5htu (10. juulil) ning veteranide enam kui 100-liikmelise esindusliku kolonni (eesotsas Kristjan Palusalu, Johannes Kotka, Alfred Neulandi, Ain Sillakuga) kaasamine spordim\u00e4ngude rongk\u00e4iku.<\/p>\n

\u00a0\u00a0 1959<\/strong>\u00a0 11. mail toimus pealinna spordiveteranide koosolek, kus v\u00f5eti vastu Tallinna Spordiveteranide Koondise p\u00f5hikiri. Valiti 9-liikmeline presiidium, esimeheks Evald Roorand, aseesimeheks p\u00f5hikirja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist juhtinud Elmar M\u00e4nnik ja sekret\u00e4riks Valter M\u00e4gi.<\/p>\n

Aasta l\u00e4bi osalesid veteranid aktiivselt Eesti kergej\u00f5ustiku ja jalgpalli 50 aasta juubeli t\u00e4histamisel.<\/p>\n

Augustikuus tegi Villu Ojassalu m\u00f5ttekaaslastega sissejuhatuse veteranide kergej\u00f5ustikuv\u00f5istlustele P\u00f5ltsamaal.<\/p>\n

    \n
  1. oktoobril eraldas Tallinna Linna TSN T\u00e4itevkomitee SVK taotlusel Metsakalmistul avara maa-ala spordiveteranide ja paremate sportlaste rahulaks.<\/li>\n<\/ol>\n

    \u00a0\u00a0 1961<\/strong>\u00a0 Juulikuu esimesel poolel korraldati Tallinna II spordim\u00e4ngude raames Haridus- ja Teadusala T\u00f6\u00f6tajate Maja (hilisema \u00d5petajate Maja) avarates ruumides spordiveteranide Eugen Piisangu, Richard Kabritsa jt. aktiivsel osalusel n\u00e4itus \u201cMinevikust t\u00e4nap\u00e4evani\u201d. Selle k\u00fclalisraamatust v\u00f5is lugeda: \u201cKahest tunnist j\u00e4i v\u00e4heseks. \u00d6elda v\u00f5ib ainult kiitvat. Kordan tormini paisuvat soovi (isegi juba n\u00f5uet!) \u2013 loodagu spordimuuseum!\u201d \u201cSpordileht\u201d n.-\u00f6. rahustas: \u201cSpordimuuseumi k\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd p\u00e4evakorda v\u00f5etud ja usun, et see ka lahendatakse.\u201d<\/p>\n

    Sellega tegeles tulemuslikult ENSV Spordi\u00fchingute ja -organisatsioonide Liidu juurde moodustatud spordiajaloo komisjon. Komisjoni eestvedajateks olid Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemia (EPA) kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik ning T\u00f5nu V\u00f5imulalt nii muuseumi idee kui materjalid p\u00e4rinud Tartu Riikliku \u00dclikooli (TR\u00dc) spordiajaloo \u00f5petaja Johannes Laidvere. Et algul EPA, hiljem Tartu linn eraldas ka vajalikud ruumid, milleks pealinn v\u00f5imalust ei pakkunud, leidiski kauaigatsetud spordimuuseum asupaiga Emaj\u00f5elinnas.<\/p>\n

      \n
    1. oktoobril moodustati TR\u00dc \u00f5ppej\u00f5u Johannes Laidvere (sportlasp\u00f5lves Laurson) eestvedamisel Tartu Spordiveteranide Klubi.<\/li>\n<\/ol>\n

      1962\u00a0 <\/strong>Aasta algul ilmutas ajakiri \u201cKehakultuur\u201d \u00fcleskutse spordiveteranidele ja-huvilistele aitamaks kaasa spordimuuseumi loomisele ja materjalide kogumisele. 11.aprillil kinnitas ENSV Spordiorganisatsioonide Liidu N\u00f5ukogu presiidium spordimuuseumi asutamise toimkonna (esimees Aksel Tiik).<\/p>\n

      Septembris korraldati spordiveteranide kohtumine Tartu Riikliku \u00dclikooli kehakultuuriteaduskonna esimese kursuse \u00fcli\u00f5pilastega \u2013 silmas pidades meie spordi m\u00f6\u00f6daniku paremat teadvustamist j\u00e4relp\u00f5lvedele.<\/p>\n

      1963<\/strong>\u00a0 28. jaanuaril kinnitas Eesti NSV Spordiorganisatsioonide Liidu N\u00f5ukogu presiidium loodava spordimuuseumi p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse ja isikkoosseisu eesotsas direktor Aksel Tiigi ja teadussekret\u00e4r Johannes Laidverega. Spordiveteranidest said asendamatud osalised kogumist\u00f6\u00f6des.<\/p>\n

        \n
      1. mail asutasid 35 endist sportlast ja sporditegelast Viljandi Spordiveteranide Koondise. Esimeheks valiti August Litter.<\/li>\n
      2. novembril leidis Tallinnas \u201cEesti Energia\u201d saalis aset spordiveteranide esinduslikemaid kohtumisi huvilistega. Kohtumis\u00f5htu \u201cAntverpenist Tokioni\u201d t\u00f5i kokku 33 ol\u00fcmpiaatleeti ja \u00fcle 400 kuulaja. Esinemiste ja vestluste lindistusi vahendas korduvalt oma saadetes Eesti Raadio.<\/li>\n
      3. detsembril asutasid 15 P\u00e4rnu spordiveterani kuurortlinna malemajas P\u00e4rnu Spordiveteranide Koondise. Selle loomise \u00fcks algatajaid oli Tallinna SVK 5. aastap\u00e4eva \u00fcritustest innustust saanud Gertrud Vabrit. Omaaegsele tuntud kergej\u00f5ustiklasele (sportlasp\u00f5lves Labrik) usaldati ka P\u00e4rnu SVK esimehe amet.<\/li>\n<\/ol>\n

        1964<\/strong>\u00a0 22. ja 23. augustil korraldasid P\u00e4rnu spordiveteranid tallinlaste ettepanekul kuurortlinnas esimese ulatuslikuma koondiste vahelise v\u00f5istluse \u2013 P\u00e4rnu ja Tallinna SVK kohtumise viiel spordialal: v<\/p>\n\n

        \u00f5rkpallis, lauatennises, laskmises, males ja kabes. Loodud koondiste kohtumised ja nendeks valmistumine kujunesid spordiveteranide tegutsemisprogrammis olulisteks ettev\u00f5tmisteks.<\/p>\n

        Tartlased hakkasid rajama Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde Lagedile puhkebaasi, mis t\u00e4nu Roman Karu hoolele on spordiveteranide meelispaiku t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n

        1965<\/strong>\u00a0 9. juunist kuni 1. oktoobrini korraldati Tallinna SVK I spordim\u00e4ngud, mille kavas oli 9 spordiala. \u00dcldv\u00f5itjaks osutus Voldemar Kasela.<\/p>\n\n\n

        40 AASTAT \u00dcHESKOOS \u2013 1966 \u2013 2006<\/strong><\/p>\n

        1966\u00a0 15. detsembril<\/strong> toimus Tallinnas maleklubi toonastes ruumides P\u00e4rnu mnt. 24 Vabariikliku Spordiveteranide Koondise (VSVK) asutamiskonverents<\/strong>. Asutajateks olid nelja tegutseva organisatsiooni 16 delegaati: Evald Roorand, Artur Tare, Elmar M\u00e4nnik, Johannes Pekkar, Richard Mast ja E. Kangur Tallinnast, Johannes Laidvere, Aleksander Kalamees, Olvi Murumets, Eduard Jakobson ja Jaan Tammaru Tartust, Reinhold Pihlak ja August Litter Viljandist ning Richard Parmaste, Aleksei Uibu ja Elmar M\u00f6lder P\u00e4rnust. Kinnitati VSVK p\u00f5hikiri ja valiti 7-liikmeline presiidium. Esimeheks sai Roorand, aseesimeesteks valiti tegevusprogrammi kavandav Laidvere ja p\u00f5hikirja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tajana tegutsenud M\u00e4nnik, sekret\u00e4riks Pekkar.Koondise esimesse eesseisusse kuulusid veel Pihlak, P\u00e4rnasre ja Helga Rannu. VSVK embleem ja m\u00e4rk otsustati kujundada Kristjan Raua loomingu ainetel \u2013 \u201cKalevipoeg kivi viskamas\u201d.<\/p>\n

        \"\"<\/a><\/p>\n

        1967<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vastavalt VSVK juhtorgani otsusele toimus 19. ja 20. augustil P\u00e4rnu SVK korraldusel Audru karusloomakasvatuse suvelaagris Eesti spordiveteranide I kokkutulek. Osav\u00f5tjaid oli 102. Vaatamata pidevale vihmasajule, mis raskendas programmi t\u00e4itmist, tunnistati \u00fcritus kordal\u00e4inuks.<\/p>\n

          \n
        1. septembril astuti samme Rakvere Spordiveteranide Koondise moodustamiseks, kuid veel soovitud tulemuseta.<\/li>\n
        2. novembril asutati Haapsalu Spordiveteranide Klubi, esimeheks valiti V. Rannak. Eelnenud spordiveteranide huvilisi k\u00f6itnud menukas vestlusringis osales ka L\u00e4\u00e4nemaalt v\u00f5rsunud ol\u00fcmpiasangar Kristjan Palusalu.<\/li>\n<\/ol>\n

          Aasta l\u00f5puks oli VSVK neljas organisatsioonis kokku \u00fcle 500 liikme.<\/p>\n

          1968\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>15. \u2013 18. m\u00e4rtsini t\u00e4histas Tallinna SVK 239 liikmega oma 10. aastap\u00e4eva, tutvustades muu hulgas koondise tegevust ka k\u00fclalistele Leedust, Leningradist ja Murmanskist. Aastap\u00e4eva puhul avati Tallinna Linnamuuseumis senistest suurim spordin\u00e4itus, peakorraldajaks Eugen Piisang.<\/p>\n

          \"\"<\/a><\/p>\n

          10. aastat Tallinna SVK\u00a0 17.03.1968<\/p>\n

          Tartu SVK korraldas 31. augustist 1. septembrini Valgemetsa pioneerilaagris VSVK II kokkutuleku. Osav\u00f5tjaskond, v\u00f5rreldes eelnenuga, oli kahekordistunud (204).<\/p>\n

          \"\"<\/a><\/p>\n

          1969<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 25. jaanuaril leidis Tallinnas aset VSVK II konverents. Esimeheks valiti taas Evald Roorand.<\/p>\n

            \n
          1. \u2013 31. augustini toimus V\u00e4\u00e4na-J\u00f5esuu pioneerilaagris VSVK III kokkutulek, korraldajaks Tallinna SVK. Osav\u00f5tjaid oli 270, sh. k\u00fclalised Leningradist ja Murmanskist. Esmakordselt oli kokkutuleku kavas kunstiline isetegevus ehk taidlus. Kokkutulek filmiti.<\/li>\n<\/ol>\n

            1970<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 13. \u2013 14. juunil peeti Harju III spordim\u00e4ngude raames Kosel Harju spordiveteranide kokkutulek. V\u00f5isteldi kolmel alal ja asutati Harju SVK. Koondise aktiivseks eestvedasjaks 1970-ndatel kujunes Kehra tehase pearaamatupidaja Elmar Hindrikus.<\/p>\n

              \n
            1. ja 21. juunil korraldas Paide rajooni spordikomitee rajooni spordiveteranide esimese kokkutuleku, kus t\u00f5statati m\u00f5te Paide rajooni SVK moodustamiseks.<\/li>\n
            2. \u2013 16. augustini korraldas Viljandi SVK V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res Valmas VSVK IV kokkutuleku. Osav\u00f5tjaid oli 278, sh. k\u00fclalisi Leningradist, Murmanskist ja Taga-Kaukaasiast Salme k\u00fclast.<\/li>\n
            3. septembril asutati Paide rajooni (J\u00e4rvamaa) SVK.<\/li>\n
            4. novembril s\u00fcndis Narva SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

              1971<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 6. veebruaril toimus VSVK III konverents. Taas valiti esimeheks Evald Roorand.<\/p>\n

                \n
              1. juunil avati Tallinna 2. keskkooli juures spordiveteran Ernst Selge initsiatiivil valminud Georg Lurichi suurem\u00f5\u00f5tmeline bareljeef (loojateks skulptor Arseni M\u00f6lder ja arhitekt Peeter Tarvas).<\/li>\n
              2. \u2013 4. juulini korraldas P\u00e4rnu SVK Treimanis VSVK V kokkutuleku spartakiaadina, v\u00f5istlusaladeks kergej\u00f5ustik, v\u00f5rkpall ja kurnim\u00e4ng. Osav\u00f5tjaid oli 380. Esimese spartakiaadi \u00fcldv\u00f5itjaks osutus Viljandi SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

                K\u00fcmnenda VSVK liikmesklubina asutati Kohtla-J\u00e4rve SVK.<\/p>\n

                1972<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 23. jaanuaril asutasid 32 huvilist Rakvere Rajooni Spordiveteranide Koondise (hilisem L\u00e4\u00e4ne-Virumaa SVK). Esimeseks esimeheks valiti Endel Rae.<\/p>\n

                Eesti Televisioon ( saatejuht Valdo Pant) ja \u201cKehakultuuri\u201d toimetus p\u00fchendasid M\u00fcncheni OM-i puhul ol\u00fcmpiaajaloole suure sarja telesaateid ning seeria kirjutisi, milles l\u00f5id Eugen Piisangu eestvedamisel kaasa paljud spordiveteranid eesotsas meie ol\u00fcmpiasangaritega.<\/p>\n

                M\u00e4rtsis toimus seminar kehakultuuri- ja spordikomiteede esimeestele spordiveteranide tegevuse teemadel, p\u00f5hiettekande esitas Evald Roorand.<\/p>\n

                \"\"<\/a><\/p>\n

                1.-3. septembrini korraldas Tartu SVK K\u00e4\u00e4rikul VSVK VI spartakiaad-kokkutuleku. Osav\u00f5tjaid oli 413. Spartakiaadi \u00fcldv\u00f5idu sai Kohtla-J\u00e4rve SVK.<\/p>\n

                \"\"<\/a><\/p>\n

                22. ja 23. novembril toimusid Tallinnas VSVK esimesed ametlikud meistriv\u00f5istlused v\u00f5rkpallis. V\u00f5idukad olid nii meeste kui naiste turniiril meistriv\u00f5istluste initsiaatorid tallinlased.<\/p>\n\n

                Tallinna SVK algatas spordiveteranide m\u00e4lestuste lindistamiskampaania. Vestlusi korraldas Eugen Piisang. Lindid anti Eesti Spordimuuseumile.<\/p>\n

                Ol\u00fcmpia-aastaga seoses l\u00e4ksid moodi spordiveteranide kohtumised koolinoortega (Tallinnas, Tartus, Viljandis, P\u00e4rnus ja Rakveres) ning k\u00fclask\u00e4igud pioneerilaagritesse.<\/p>\n

                1973<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 T\u00e4histati pidulikult ja ka n\u00e4itusega kino \u201cS\u00f5pruse\u201d fuajees Tallinna SVK 15. aastap\u00e4eva.<\/p>\n

                  \n
                1. \u2013 5. augustini korraldas Tallinna SVK Harju rajoonis Kose-Uuem\u00f5isas VSVK VII spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 408. Teist korda osutus \u00fcldv\u00f5itjaks Kohtla-J\u00e4rve SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

                  1974<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2. \u2013 4. augustini korraldas Kohtla-J\u00e4rve SVK Peipsi kaldal Karjamaal VSVK VIII spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 425. \u00dcldv\u00f5idu p\u00e4lvisid v\u00f5\u00f5rustajad.<\/p>\n

                  1975<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00e4rtsi algul toimusid Tartu spordiveteranide puhkebaasis Lagedil VSVK esimesed meistriv\u00f5istlused talvises kalap\u00fc\u00fcgis.<\/p>\n

                    \n
                  1. m\u00e4rtsil toimus Tallinnas VSVK IV konverents. Esimehe valiti j\u00e4lle Evald Roorand.<\/li>\n
                  2. \u2013 3. juulini korraldas Rakvere SVK Letipeal VSVK IX spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 480. \u00dcldv\u00f5idu p\u00e4lvisid esmakordselt tartlased.<\/li>\n<\/ol>\n

                    \u00a0\u00a0 1976\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>VSVK j\u00e4rjekordne kokkutulek pidi toimuma tallinlaste organiseerituna V\u00e4\u00e4nas. Ettevalmistused olid tehtud, ent l\u00e4biviimisele t\u00f5mbasid kriipsu baasi valdaja n\u00f5udmised, tegelikult julgeolekuorganite vastuseis. Probleeme tekitas laagripaik piiritsoonis, eelneval kokkutulekul Letipeal oli karme eeskirju KGB n\u00e4gemusel eiratud.<\/p>\n

                    1977<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 3. aprillil peeti Rakveres VSVK esimesed koroonam\u00e4ngu meistriv\u00f5istlused. V\u00f5istkondlik esikoht kuulus rakverlastele.<\/p>\n

                      \n
                    1. aprillil asutati P\u00f5lva SVK (esimeheks valiti Kristelstein).<\/li>\n
                    2. juunil s\u00fcndis J\u00f5geva SVK (esimeheks asutamisp\u00e4evist t\u00e4naseni Villu Ojassalu).<\/li>\n
                    3. \u2013 31. juulini sai Nabalas Tallinna SVK korraldusel teoks VSVK X (juubeli)spartakiaad. Osav\u00f5tjaid oli 417, sh. k\u00fclalised Murmanskist, Leningradist ja Vilniusest. V\u00f5isteldi kergej\u00f5ustikus, v\u00f5rkpallis, sangpommi rebimises ja taidluses. \u00dcldv\u00f5idu p\u00e4lvisid teistkordselt tartlased. Kohtuti ka ol\u00fcmpiakuulsuste Kristjan Palusalu, Johannes Kotka ja Joann L\u00f5ssoviga.<\/li>\n<\/ol>\n

                      K\u00fcmnele tegevusaastale joont alla t\u00f5mmates t\u00f5deti, et VSVK 12 organisatsioonil on kokku 1628 liiget.<\/p>\n

                      1978<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tallinna SVK t\u00e4histas 20. aastap\u00e4eva.<\/p>\n

                        \n
                      1. \u2013 27. augustini Narva SVK korraldatud VSVK XI spartakiaadil Narva-J\u00f5esuus k\u00fc\u00fcndis osav\u00f5tjate arv esmakordselt \u00fcle 600 (t\u00e4semalt 603). Kergej\u00f5ustikus saavutas esikoha Kohtla-J\u00e4rve, meeste v\u00f5rkpallis Rakvere, naiste korvpallis Tallinna ja kurnim\u00e4ngus Harju SVK. Neljandat korda p\u00e4lvis \u00fcldv\u00f5idu Kohtla-J\u00e4rve SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

                        1979<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 24. veebruaril toimus Tallinnas Paul Kerese nimelises Malemajas VSVK V konverents. Kolmandat korda tunnistati aktiivseimaks Rakvere SVK. Evald Roorannal ei lastud veel esimehe positsioonilt taanduda. Aseesimeestena olid rakkes Helmuth S\u00e4rekanno, Elmar M\u00e4nnik ja Roman Karu, sekret\u00e4rina Ago Aava, laekurina Artur Tare. Juhatuse liikmetena kuulusid VSVK eestseisusse veel Johannes Sarapik, Jaan L\u00fc\u00fcs, Vambola Lammas, Albert Kariste, Aleksander Transtok ja Villu Ojassalu.<\/p>\n

                          \n
                        1. \u2013 5. augustini korraldas Viljandi SVK Kivil\u00f5ppes VSVK XII spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 620. Kergej\u00f5ustikus v\u00f5itis esikoha Tartu, kurnim\u00e4ngus Harju ning meeste ja naiste v\u00f5rkpallis Tallinna SVK. \u00dcldv\u00f5idu p\u00e4lvis kolmandat puhku Tartu klubi.<\/li>\n
                        2. oktoobril korraldati P\u00f5lvas VSVK esimesed meistriv\u00f5istlused laskmises. \u00dcldv\u00f5idu sai Rakvere.<\/li>\n<\/ol>\n

                          1980<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 22. \u2013 24. augustini P\u00e4rnu SVK korraldusel P\u00e4rlseljal toimunud VSVK XIII spartakiaadil saavutas esmakordselt \u00fcldv\u00f5idu Tallinna SVK. Tallinlased olid v\u00f5idukad nii kergej\u00f5ustikus, kurnim\u00e4ngus kui v\u00f5rkpallis. Osav\u00f5tjaid oli 624, sh. k\u00fclalised Leningradist ja Murmanskist. Koos ol\u00fcmpiakangelase Kristjan Palusaluga k\u00fclastati ka ta s\u00fcnnikohta.<\/p>\n

                            \n
                          1. augustil p\u00fcstitati Tallinnas Metsakalmistul spordiveteranide rahulasse m\u00e4lestussammas.<\/li>\n
                          2. oktoobril saavutas Helgi Parts kettaheites \u00fcle 40-aastaste rekordi 63.70, mille WAWA (World Association of Veteran Athlete<\/em>s) on kinnitanud ka selleealiste maailmarekordina. Alles 1999 \u00fcletas eestlanna tippmargi 64.09-ga omaaegne maailmarekordip\u00fcstitaja, 1984. aastal 74.76 saavutanud t\u0161ehhitar Zdenka Silhava.<\/li>\n
                          3. detsembril asutati Eesti Raudtee SVK (esimees Otto Lahi, aseesimees Juta Lahi).<\/li>\n<\/ol>\n

                            VSVK liikmeskond k\u00fc\u00fcndis juba \u00fcle 2000.<\/p>\n

                            1981<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 11. aprillil korraldati Adaveres spordiveteranide esimesed meistriv\u00f5istlused t\u00f5stmises.<\/p>\n

                              \n
                            1. aprillil asutati Saaremaa SVK, esimeheks sai kergej\u00f5ustikuveteran Ants Tamberg.<\/li>\n
                            2. mail toimus Moskvas \u00fcleliidulise spordiveteranide organisatsiooni asutamiskoosolek. Eestit esindasid eelneva aruandega 15. mail Evald Roorand ja asutamiskoosolekul Anton J\u00fcrisson.<\/li>\n
                            3. \u2013 26. juulini korraldasid P\u00f5lva ja Tartu veteranid Intsikurmus VSVK XIV spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 567. Kergej\u00f5ustikus, kus v\u00f5isteldi esmakordselt viies vanuseklassis, sai esikoha Tallinna SVK, samuti kurnim\u00e4ngus, meeste ja naiste v\u00f5rkpallis ning \u00fcldkokkuv\u00f5ttes. Taidluses tulid esikohale rakverlased.<\/li>\n
                            4. ja 18. augustil peeti P\u00f5ltsamaal VSVK esimesed meistriv\u00f5istlused kergej\u00f5ustikus.<\/li>\n
                            5. novembril t\u00e4histati Tallinnas \u201cTulika\u201d kohvikus VSVK 15. aastap\u00e4ev.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a018. detsembril asutati Rapla SVK, esimeheks sai\u00a0 \u00fcle-eestiliselt tuntud sporditegelane Oskar Uudek\u00fcll.<\/li>\n<\/ol>\n

                              V\u00f5ru spordiveteranide initsiatiivil paigutati Eduard P\u00fctsepa, meie esimese maadlejast ol\u00fcmpiav\u00f5itja s\u00fcnnikohta memoriaaltahvel.<\/p>\n

                              Aasta jooksul toimunud VSVK 18 spordi\u00fcritusel l\u00f5i kaasa 1170 v\u00f5istlejat.<\/p>\n

                              1982<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 12. ja 13. juulil osalesid v\u00f5rkpalliseeniorid Helsingis korraldatud rahvusvahelisel spordiveteranide turniiril Presitentin Cup<\/em> ning v\u00f5itsid esikohakarika nii \u00fcle 50-aastaste kui 43-49-aastaste vanusegrupis.<\/p>\n

                                \n
                              1. \u2013 25. juulini toimus Vokal Kohtla-J\u00e4rve SVK korraldusel VSVK XV spartakiaad. Osav\u00f5tjaid oli 530. Tallinna SVK saavutas esikoha kergej\u00f5ustikus, kurnim\u00e4ngus, naiste v\u00f5rkpallis ja alade kokkuv\u00f5ttes, Kohtla-J\u00e4rvele kuulus esikoht meeste v\u00f5rkpallis.<\/li>\n
                              2. augustil v\u00f5isteldi Kaiu j\u00e4rvel esmakordselt suvises kalap\u00fc\u00fcgis. R\u00e4ndauhinna p\u00e4lvis Rapla SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

                                1983<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 26. veebruaril Tallinnas toimunud VSVK VI konverentsisil valiti koondise 20-liikmeline presiidium, esimeheks Tallinna Pedagoogilise Instituudi dotsent pedagoogikakandidaat Anton J\u00fcrisson, aset\u00e4itjateks Helmuth S\u00e4rekanno, Roman Karu ja Raimond Isok, sekret\u00e4riks Ago Aava, laekuriks-varahoidjaks Artur Tare. \u00dcle 16 aasta esimehe ametis olnud Evald Roorand astus tagasi tervislikel p\u00f5hjustel.<\/p>\n

                                \"\"<\/a><\/p>\n

                                  \n
                                1. \u2013 17. juulini korraldas Rakvere SVK Kadrinas VSVK XVI spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 527. \u00dcldv\u00f5idu ja esikoha naiste v\u00f5rkpallis sai Tallinna SVK. Kergej\u00f5ustikus p\u00e4lvis esikoha Rakvere, kurnim\u00e4ngus J\u00f5geva ja meeste v\u00f5rkpallis Tartu SVK.<\/li>\n
                                2. septembril p\u00fcstitas Helgi Parts Tallinnas \u00fcle 45-aastaste maailmarekordi kettaheites (59.30) ja n\u00e4dal hiljem kuulit\u00f5ukes (16.79).<\/li>\n<\/ol>\n

                                  Tartu SVK (esimees Uno Sahva) pani septembris koos Kalevi kergej\u00f5ustikukooliga aluse iga-aastastele noortev\u00f5istlustele, kus auhinnad omaaegsetelt tuntud sportlastelt.<\/p>\n

                                  VSVK meistriv\u00f5istlusi peeti 14 spordialal.<\/p>\n

                                  1984<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 XVII VSVK spartakiaad toimus Paide SVK korraldusel 27. \u2013 29. juulini S\u00e4reveres ja T\u00fcril. \u00dcldv\u00f5idu ja esikohad kergej\u00f5ustikus ning meeste ja naiste v\u00f5rkpallis p\u00e4lvis Tallinna SVK, kurnim\u00e4ngus oli parim Harju SVK. Osav\u00f5tjaid oli 487.<\/p>\n

                                  1985<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 28. \u2013 30. juunini korraldas J\u00f5geva SVK P\u00f5ltsamaal VSVK XVIII spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 12 koondisest, kokku 514. \u00dcldv\u00f5idu ja esikoha kurnim\u00e4ngus saavutas Tallinna SVK. Kergej\u00f5ustikus p\u00e4lvis v\u00f5idu Tartu, meeste v\u00f5rkpallis Kohtla-J\u00e4rve ja naiste v\u00f5rkpallis Rakvere SVK.<\/p>\n

                                  1986<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 22. m\u00e4rtsil asutati Valga Spordiveteranide Koondis (hiljem nimetati spordiveteranide seltsiks). 23-liikmelise n\u00f5ukogu esimeheks valiti Gvidolf Oja. Tegevust alustasid kuus sektsiooni.<\/p>\n

                                    \n
                                  1. aprillil peetud VSVK korralisel pleenumil vabastati Anton J\u00fcrisson tervislikel p\u00f5hjustel presiidiumi esimehe kohalt ning uueks esimeheks valiti senine aseesimees Raimond Isok. Nagu aeg n\u00e4itas \u2013 k\u00fcmneks aastaks. Isok tegi s\u00fcdameasjaks ka koondise korrap\u00e4rase kroonika koostamise.<\/li>\n<\/ol>\n\n

                                    \"\"<\/a><\/p>\n

                                    \"\"<\/a><\/p>\n

                                    28. ja 29. juunil toimus Raplas sealse SVK korraldusel VSVK XIX spartakiaad. Osav\u00f5tjaid oli 530. Spartakiaadilipu heiskas Kristjan Palusalu. \u00dcldv\u00f5idu (seitsmendat korda) ning esikohad kergej\u00f5ustikus, kurnim\u00e4ngus, meeste ja naiste v\u00f5rkpallis saavutas Tallinna SVK. B-grupis oli parim Viljandi SVK.<\/p>\n

                                    \"\"<\/a><\/p>\n

                                    VSVK liikmeskonda kuulus 2122 spordiveterani. VSVK ja klubide-koondiste meistriv\u00f5istlusi oli \u00fchtekokku 238 ning neil osalejaid 2230, s\u00f5pruskohtumisi 205. Spordikohtunikuna tegutsesid 1986. aastal 5061 v\u00f5istlusel 365 veterani.<\/p>\n

                                    1987<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 17. \u2013 18. jaanuaril toimus VSVK esimene v\u00f5istkondlik maleturniir suurmeister Paul Kerese m\u00e4lestuseks. Osalesid 1986. aasta VSVK meistriv\u00f5istluste neli paremat v\u00f5istkonda, v\u00f5itjaiks osutusid tartlased.<\/p>\n

                                    VSVK meistriv\u00f5istlusi korraldati 14 alal: suusatamises, talvises kalap\u00fc\u00fcgis, v\u00f5rkpallis meestele ja naistele, koroonam\u00e4ngus, kabes ja males (eraldi individuaalsed ja v\u00f5istkondlikud), tennises, kurnim\u00e4ngus, kergej\u00f5ustikus, suvises kalap\u00fc\u00fcgis, VTK mitmev\u00f5istluses, laskmises, t\u00f5stespordis ja lauatennises. Alus pandi ka seeniorveteranide (mehed vanusega \u00fcle 55 ja naised \u00fcle 50 a.) meistriv\u00f5istlustele v\u00f5rkpallis, koroona karikav\u00f5istlustele, lauam\u00e4ngude mitmev\u00f5istlusele v\u00f5istkondlikult ja individuaalselt ning veteranide P\u00e4rnu staadioni kergej\u00f5ustikuv\u00f5istlustele<\/p>\n

                                    28.m\u00e4rtsil toimus Tallinnas VSVK VII konverents. 23-liikmelise presiidiumi esimeheks valiti Raimond Isok, aseesimeesteks Helmuth S\u00e4rekanno, Roman Karu ja Otto Lahi, sekret\u00e4riks Ago Aava, laekuriks Artur Tare.<\/p>\n\n

                                    20. septembrini korraldas Tallinna SVK pealinna spordibaasides KSVK XX spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 636. \u00dcldv\u00f5idu ning esikohad meeste ja naiste v\u00f5rkpallis saavutas Tallinna SVK. Kergej\u00f5ustikus sai esikoha Tartu SVK ning kurnim\u00e4ngus B-grupi \u00fcldv\u00f5ija Viljandi SVK.<\/p>\n

                                      \n
                                    1. oktoobril asutasid V\u00f5ru kultuurimajja kogunenud 38 endist spordimeest-naist V\u00f5ru SVK. Esimeheks valiti Enn Saarik.<\/li>\n<\/ol>\n

                                      1988<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 27. veebruaril toimus vastasutatud V\u00f5ru SVK korraldusel P\u00f5lva, Valga, Viljandi ja V\u00f5ru spordiveteranide \u00fchenduste esimene nelikkohtumine viiel spordialal.<\/p>\n

                                      Tallinna SVK 30. aastap\u00e4eva t\u00e4histamiseks korraldatud malemat\u0161 VSVK koondisega 18 laual l\u00f5ppes viigiga 9:9.<\/p>\n

                                        \n
                                      1. juulil korraldas Rapla SVK J\u00e4rvakandis VSVK esimesed meistriv\u00f5istlused vibuspordis.<\/li>\n
                                      2. \u2013 10. juulini toimus VSVK XXI spartakiaad, korraldajaks Valga SVS. Osav\u00f5tjaid oli 572. Esmakordselt heisati avamisel sinimustvalge lipp. Kergej\u00f5ustikus v\u00f5itis esikoha Tartu, kurnim\u00e4ngus ja naiste v\u00f5rkpallis Tallinna ning meeste v\u00f5rkpallis Kohtla-J\u00e4rve SVK. \u00dcldv\u00f5it kuulus endistviisi A-grupis tallinlastele ja B-grupis viljandlastele.<\/li>\n<\/ol>\n

                                        1989\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>1. jaanuari seisuga kuulus VSVK liikmeskonda 2615 spordiveterani.<\/p>\n

                                          \n
                                        1. juunil avati Tallinnas (Villardi 17) memoriaaltahvel Artur Kukele,omaaegsele<\/li>\n<\/ol>\n

                                          legendaarsele spordiorganisaatorile<\/p>\n

                                            \n
                                          1. \u2013 23. juulini korraldas Haapsalu SVK Paliveres VSVK XXII spartakiaadi. Osav\u00f5tjaid oli 586. V\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Rakvere, kurnim\u00e4ngus Viljandi, orienteerumises P\u00e4rnu ja nii meeste kui naiste v\u00f5rkpallis Tallinna SVK. Viie ala kokkuv\u00f5ttes v\u00f5itsid esikoha A-grupis Tallinna ja B-grupis Viljandi SVK. Kuliste aasal telklaagris toimunud suur\u00fcritusel r\u00f5hutati just meelelahutuslikkust (kokkutulekut nimetati ka \u201cRukkilille m\u00e4ngudeks\u201d), esinesid K\u00e4rna \u00c4rni (Sulev N\u00f5mmik) ja isetegevuslased ning murul l\u00f6\u00f6di tantsu.<\/li>\n<\/ol>\n

                                            Juulis-augustis deb\u00fcteerisid kaheksa Eesti kergej\u00f5ustiklast veteranide maailmam\u00e4ngudel (World Masters Games<\/em>). Nendelt Taanis Herningis toimunud m\u00e4ngudelt naasti 10 kuld-, 6 h\u00f5be- ja 2 pronksmedaliga. Veteranide maailmam\u00e4ngude medaleid v\u00f5itsid veel Eesti korvpalliveteranid: vanemas vanusgrupis sai meie naiskond kulla ja meeskond h\u00f5beda, nooremas p\u00e4lvis Eesti meeskond pronksi. Pronksmedali v\u00f5itis ka jalgrattur Kalju Koch. Ujumisveteranid alustasid medalite toomist omaealiste j\u00f5uproovidelt Euroopa mastaabis.<\/p>\n

                                              \n
                                            1. augustil P\u00f5ltsamaal toimunud VSVK meistriv\u00f5istlustele kergej\u00f5ustikus andsid rahvusvahelise ilme soomlastest k\u00fclalisv\u00f5istlejad.<\/li>\n
                                            2. oktoobril toimunud VSVK korralisel pleenumil otsustati reorganiseerida VSVK Eesti Spordiveteranide Liiduks (ESVL). Muudeti ka veteranide vanusetsensust. SVK-de liikmeskonda v\u00f5ivad kuuluda mehed 40. ja naised 35. s\u00fcnnip\u00e4evast alates.<\/li>\n<\/ol>\n

                                              ESVL-i liikmeskonda kuulus aasta l\u00f5pus 2754 spordiveterani.<\/p>\n

                                              \u00a0\u00a0 1990<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 29. m\u00e4rtsil kinnitas ESVL-i presiidium veteranide liidu rekordid laskmises ja kurnim\u00e4ngus. 26. aprillil kinnitati vanuseklasside kaupa ka Eesti spordiveteranide ujumisrekordid \u2013 vaatamata sportlase veteranide liitu kuulumisele \u2013 ja samale seisukohale asuti ka kergej\u00f5ustikurekordite kinnitamisel. T\u00f5deti, et ESVL-i v\u00f5istlustel on ringlemas 23 r\u00e4ndkarikat.<\/p>\n

                                                \n
                                              1. mai presiidiumi koosolekul raporteerisid loodud sportlikest v\u00e4lissidemetest Viljandi, V\u00f5ru, Tartu, Tallinna ja Lokomotiivi SVK esimehed.<\/li>\n
                                              2. juunil asutati Ida-Virumaa SVK.<\/li>\n
                                              3. juunist 7. juulini Budapestis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide Euroopa meistriv\u00f5istlustel (VII EM-il) osalenud 54-liikmeline Eesti delegatsioon v\u00f5itis 5 kuld-, 6 h\u00f5be- ja 5 pronksmedalit.<\/li>\n
                                              4. \u2013 23. juulini P\u00e4rnu SVK korraldusel V\u00f5istes toimunud VSVK XXIII spartakiaadil otsustati, et alates j\u00e4rgmisest kokkutulekust kannab traditsiooniline suur\u00fcritus spordim\u00e4ngude nime. Osav\u00f5tjaid oli seekord 586. Loobuti \u00fcldv\u00f5itja selgitamisest. V\u00f5itjateks V\u00f5istes olid kergej\u00f5ustikus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Tallinna, meeste v\u00f5rkpallis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, naiste v\u00f5rkpallis Kohtla-J\u00e4rve ja kurnim\u00e4ngus Viljandi SVK. Orienteerumises jagasid v\u00f5itjaau P\u00e4rnu ja P\u00f5lva SVK.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                Spordiveteranide koost\u00f6\u00f6s Eesti Spordimuuseumi ja 1989. aastal asutatud Eesti Spordiajaloo Seltsiga oli j\u00e4rgimist v\u00e4\u00e4rivaks algatuseks Rapla SVK esimehe Oliver Puri korraldatud Rapla spordiajaloo p\u00e4ev.<\/p>\n

                                                  \n
                                                1. detsembril asutati Eesti Kergej\u00f5ustikuveteranide \u00dchendus (EKV\u00dc), esimeheks valiti Ants Teder.<\/li>\n
                                                2. detsembril registreeriti ESVL Eesti Spordi Keskliidu liikmeks.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                  1991<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 24. m\u00e4rtsil toimus Tallinnas ESVL-i VIII konverents. Valiti presiidiumi 11-liikmeline b\u00fcroo: Raimond Isok (esimees), Roman Karu ja Otto Lahi (aseesimehed), Helmuth S\u00e4rekanno, Ago Aava, Uno Sahva, Jaan L\u00fc\u00fcs, Vambola Remmel, Oliver Puri, Villu Ojassalu, Ants Kala.<\/p>\n

                                                  Aprillis \u00fcllitas EKV\u00dc Ants Tedre koostatud esimese kergej\u00f5ustikuveteranide teatmiku.<\/p>\n

                                                  Huvilisteni j\u00f5udis Otto Lahi koostatud bro\u0161\u00fc\u00fcr \u201c10 aastat Eesti Raudteekonna Spordiveteranide Koondise tegevust\u201d (1981 \u2013 1990).<\/p>\n

                                                    \n
                                                  1. \u2013 30. juunini Narva SVK korraldusel toimunud ESVL-i XXIV spordim\u00e4ngudel oli 610 osav\u00f5tjat. V\u00f5idukad koondised: kergej\u00f5ustikus ja naiste v\u00f5rkpallis Ida-Virumaa, kurnim\u00e4ngus Viljandi, m\u00e4lum\u00e4ngus J\u00f5geva ja meeste v\u00f5rkpallis Tartu SVK.<\/li>\n
                                                  2. \u2013 27. juulini kergej\u00f5ustikuveteranide maailmameistriv\u00f5istlustel (IX MM-il Turus) osalenud Eesti delegatsioon v\u00f5itis 10 kuld-, 6 h\u00f5be- ja 7 pronksmedalit.<\/li>\n
                                                  3. juulil leidsid Tallinnas Kadrioru staadionil aset eestlastest kergej\u00f5ustikuveteranide esimesed \u00fclemaailmsed v\u00f5istlused.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                    Aasta l\u00f5ppedes kuulus ESVL-i liikmeskonda 3118 spordiveterani 17 \u00fchendusest.<\/p>\n

                                                    1992<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 17. \u2013 19. juulini korraldas V\u00f5ru SVK V\u00e4imelas ESVL-i XXV spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 487. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Ida-Virumaa, kurnim\u00e4ngus Viljandi, m\u00e4lum\u00e4ngus J\u00f5geva, meeste v\u00f5rkpallis P\u00e4rnu ja naiste v\u00f5rkpallis Narva SVK.<\/p>\n

                                                    Kergej\u00f5ustikuveteranide VIII EM-ilt Norrast Kristiansundist naasis Eesti delegatsioon 5 kuld-, 9 h\u00f5be- ja 7 pronksmedaliga.<\/p>\n

                                                      \n
                                                    1. novembril reorganiseeriti kergej\u00f5ustikuveteranide \u00fchendus Eesti Kergej\u00f5ustikuveteranide Assotsiatsiooniks (EKVA). Presidendiks valiti Enno Akkel, kes oli juba tuntud Tartu kergej\u00f5ustikuveteranide klubi Kevek asutajana.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                      1993<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 17. \u2013 18. juulini toimusid Tartu SVK korraldusel K\u00e4\u00e4rikul ESVL-i XXVI spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 486. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Tartu, meeste v\u00f5rkpallis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, naiste v\u00f5rkpallis ja m\u00e4lum\u00e4ngus Tallinna ning kurnim\u00e4ngus Viljandi SVK.<\/p>\n

                                                      Kergej\u00f5ustikuveteranide X MM-il Jaapanis Miyasakis v\u00f5itsid eestlased 2 kuld-, 4 h\u00f5be- ja 4 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                      1994<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 30. \u2013 31. juulini Viljandi SVK korraldusel toimunud XXVII spordim\u00e4ngudel oli 504 osav\u00f5jat 16 liikmesorganisatsioonist. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus ja kurnim\u00e4ngus Viljandi, meeste v\u00f5rkpallis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, naiste v\u00f5rkpallis Tallinna ja m\u00e4lum\u00e4ngus Tartu SVK.<\/p>\n

                                                      Kergej\u00f5ustikuveteranide IX EM-ilt Ateenast toodi Eestisse 4 kuld-, 4 h\u00f5be- ja 12 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                      1995<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0 28. jaanuaril toimus ESVL-i IX konverents. 13-liikmelise juhatuse esimeheks valiti (kolmandat korda) Raimond Isok., aseesimeesteks Otto Lahi ja Oliver Puri, sekret\u00e4riks-laekuriks Ago Aava.<\/p>\n

                                                        \n
                                                      1. ja 9. juulil korraldas J\u00f5geva SVK P\u00f5ltsamaal ESVL-i XXVIII spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 456. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus ja meeste v\u00f5rkpallis Tallinna, kurnim\u00e4ngus Harjumaa, naiste v\u00f5rkpallis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi SVK.<\/li>\n
                                                      2. \u2013 23. juulini USA-s Buffalos toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XI MM-ilt tuldi koju 6 kuld-, 2 h\u00f5be- ja 7 pronksmedaliga. Orienteerumise MM-il Soomes v\u00f5ideti 2 kulda ja pronksmedal.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                        1996<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 19. \u2013 27. juulini Rootsis Malm\u00f6s peetud kergej\u00f5ustikuveteranide X EM-ilt toodi Eestisse 5 kuld-, 6 h\u00f5be- ja 7 pronksmedalit. \u0160veitsist veteranide MM-ilt moodsas viiev\u00f5istluses naasid Eesti esindajad individuaalse ja meeskondliku pronksiga, h\u00f5bemedal p\u00e4lviti j\u00f5ut\u00f5stmise EM-il Ungaris (vanemas vanusegrupis).<\/p>\n

                                                          \n
                                                        1. \u201330. juulini peeti Kohtla-J\u00e4rvel Ida-Virumaa SVK korraldusel ESVL XXIX spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 297. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Ida-Virumaa, meeste v\u00f5rkpallis Tartu ja naiste v\u00f5rkpallis V\u00f5ru ning m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi SVK.<\/li>\n
                                                        2. detsembril t\u00e4histati Tallinna Kinomajas ESVL-i 30. aastap\u00e4eva. Liitu kuulus 16 organisatsiooni 2600 liikmega. ESVL-i meistri- ja karikav\u00f5istlusi peeti aasta jooksul 18 spordialal.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                          1997<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 13. m\u00e4rtsil esitleti Kalevi Sportlasklubis Haljand Hallismaa kirjutatud raamatut \u201cEesti raskej\u00f5ustiku isa Gustav Boesberg. 1867 \u2013 1922\u201d.<\/p>\n

                                                          Suveks j\u00f5udis huvilisteni ka teine raskej\u00f5ustikuraamat: \u201cEesti Maadlusveteranide \u00dchendus. 20 kokkutulekut (1974 \u2013 1996)\u201d.<\/p>\n

                                                            \n
                                                          1. \u2013 7. juulini toimusid Tamsalus ESVL-i XXX spordim\u00e4ngud, korraldajaks L\u00e4\u00e4ne-Virumaa SVK. Osav\u00f5tjaid oli 580. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Ida-Virumaa, meeste v\u00f5rkpallis Tartu ja naiste v\u00f5rkpallis V\u00f5ru SVK, m\u00e4lum\u00e4ngus J\u00e4rvamaa ning kurnim\u00e4ngus Viljandi (kuni 60-a.) ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa SVK (60-a. ja vanemad).<\/li>\n
                                                          2. juulil Tamsalus peetud ESVL-i X konverentsil taandus tervislikel p\u00f5hjustel esimehe kohalt Raimond Isok, uueks juhatuse esimeheks valiti Valdek L\u00f5uk, aseesimeesteks Heino Jeret ja Kalev Salur, peasekret\u00e4riks Haljand Hallismaa.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                            \"\"<\/a><\/p>\n

                                                              \n
                                                            1. \u2013 27. juulini L\u00f5una-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XII MM-il v\u00f5itsid eestlased 2 kuld-, 5 h\u00f5be- ja 5 pronksmedalit. Medaleid toodi ka veteranide maailmam\u00e4ngudelt korvpallis (50-aastaste naiskondlik kuld ja 55-aastaste meeskondlik h\u00f5be) ning EM-v\u00f5istlustelt j\u00f5ut\u00f5stmises (h\u00f5be ja pronks), triatlonis (h\u00f5be) ja ujumises (3 pronksi).<\/li>\n<\/ol>\n

                                                              Hakati valima aasta parimaid spordiveterane, h\u00e4\u00e4letajateks ESVL-i eestseisus ja liikmesklubid.<\/p>\n

                                                              Eesti Spordiveteranide Liidu 1997. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                              Sulgudes punktid<\/p>\n

                                                              Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                \n
                                                              1. Toivo Moorast (36), 2. Enno Akkel (18), 3.Nikolai Roosim\u00e4gi (15)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                  \n
                                                                1. Leili Kaas (35), 2. Helgi Lamp (17), 3.Karin Laine (15)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                  1998<\/strong><\/p>\n

                                                                  26. m\u00e4rtsil kehtestas ESVL-i juhatus vastava statuudiga liikmete autasustamise tingimused ja -korra.<\/p>\n

                                                                    \n
                                                                  1. ja 12. juulil korraldas Paide SVK S\u00e4reveres ESVL-i XXXI spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 491. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus, kurnim\u00e4ngus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi, meeste v\u00f5rkpallis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa ning naiste v\u00f5rkpallis Tartu SVK.<\/li>\n
                                                                  2. ja 2. augustil toimus Tartu SVK puhkebaasis Lagedil ESVL-i aktiivile esimene koolitusseminar (spordialane t\u00e4iend\u00f5pe).<\/li>\n
                                                                  3. \u2013 18. augustini USA-s Portlandis korraldatud 4. veteranide maailmam\u00e4ngudel t\u00f5id Eestile h\u00f5beda 35-aastaste korvpallinaiskond ja 40-aastaste v\u00f5rkpallinaiskond ning pronksi 45-aastaste korvpallinaiskond. Eesti kergej\u00f5ustikuveteranid p\u00e4lvisid kolm h\u00f5bedat ja \u00fche pronksi.<\/li>\n
                                                                  4. ja 23. augustil L\u00e4tis Ventspilsis peetud L\u00e4ti \u2013 Eesti \u2013 Leedu \u2013 Rootsi nelikmaav\u00f5istluse kergej\u00f5ustikus v\u00f5itsid Eesti veteranid (2. L\u00e4ti, 3. Rootsi, 4. Leedu).<\/li>\n
                                                                  5. \u2013 19. septembrini Itaalias Cesenaticos toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XI EM-ilt naasis Eesti delegatsioon 5 kuld-, 9 h\u00f5be- ja 7 pronksmedaliga. Medaleid toodi ka veteranide MM-ilt murdmaasuusatamises (kaks h\u00f5bedat ja pronks), laskesuusatamises (kuld individuaalselt ning h\u00f5be individuaalselt ja meeskondlikult), maadluses (kuld ja h\u00f5be), lauatennises (kuld ja kaks pronksi), sangpommi t\u00f5stmises (kuld, h\u00f5be ja pronks) ning ujumises (kuld ja kaks pronksi).<\/li>\n
                                                                  6. oktoobril korraldas ESVL Tallinnas Mustpeade Majas spordiajaloop\u00e4eva \u201c110 aastat Eesti raskej\u00f5ustikku\u201d.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                    Eesti Spordiveteranide Liidu 1998. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                    Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                      \n
                                                                    1. Valdar Kr\u00fcnberg (50), 2. Martin Kutman (32), 3.Tiit Tartlan (23)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                      Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                        \n
                                                                      1. Nora Kutti (53), 2. Leili Kaas (55), 3. Lea Vahter (18)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                        1999<\/strong><\/p>\n

                                                                        4. \u2013 7. m\u00e4rtsini Rootsis Malm\u00f6s peetud kergej\u00f5ustikuveteranide II sise-EM-il v\u00f5itsid eestlased 3 kuld-, 9 h\u00f5be- ja 4 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                                          \n
                                                                        1. ja 26. m\u00e4rtsil toimus V\u00e4ndras ESVL-i aktiivile koolitusseminar.<\/li>\n
                                                                        2. mail otsustas ESVL koosk\u00f5lastatult Eesti Spordi Keskliiduga kuulutada 5. juuni lahkunud spordikuulsuste, sporditegelaste ja-veteranide iga-aastaseks m\u00e4lestusp\u00e4evaks.<\/li>\n
                                                                        3. ja 11. juulil leidsid V\u00e4ndras aset ESVL-i XXXII spordim\u00e4ngud, korraldajaks P\u00e4rnu SVK. Osav\u00f5tjaid oli 523. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi, petangis L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, kurnim\u00e4ngus J\u00f5geva, meeste v\u00f5rkpallis Tartu ja naiste v\u00f5rkpallis Tallinna SVK.<\/li>\n
                                                                        4. juulil p\u00fcstitas Helgi Lamp 80 m t\u00f5kkejooksus 12,31-ga \u00fcle 55-aastaste maailma tippmargi.<\/li>\n
                                                                        5. juulist 8. augustini Inglismaal Gatesheadis korraldatud kergej\u00f5ustikuveteranide XIII MM-il p\u00e4lvisid eestlased 4 h\u00f5be- ja 12 pronksmedalit. Medaleid v\u00f5ideti veel veteranide MM-v\u00f5istlustel murdmaasuusatamises (kaks pronksi), suusah\u00fcpetes ja kahev\u00f5istluses (viis kulda, \u00fcks h\u00f5be), laskesuusatamises (viis kulda, kaks h\u00f5bedat ja kolm pronksi), j\u00f5ut\u00f5stmises (kuld ja pronks), moodsas viiev\u00f5istluses (kuld ja h\u00f5be), ujumises (\u00fcks kuld, kaks h\u00f5bedat, kuus pronksi) ning s\u00f5udmises (h\u00f5be), lauatennises (pronks) ja ammulaskmises (pronks).<\/li>\n
                                                                        6. ja 24. septembril korraldati koolitusseminar Vinnis.<\/li>\n
                                                                        7. detsembril Tartus Eesti Spordimuuseumis toimunud Eesti Spordiajaloo Seltsi 10. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel t\u00f5steti spordiajaloolise teatmematerjali kogumise v\u00f5istluste aktiivsemate ja edukamate osalejatena esile VSKV liikmed Nora Kutti, Raimond Isok ja Vambola Remmel.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                          Eesti Spordiveteranide Liidu 1999. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                          Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                            \n
                                                                          1. Eduard Tamm (60), 2. Kaljo J\u00fcrman (30) 3.Martin Kutman (27)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                            NAISED<\/strong><\/p>\n

                                                                              \n
                                                                            1. Leili Kaas (72), 2. Nora Kutti (51), 3. Karin Laine (27)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                              2000<\/strong><\/p>\n

                                                                              23. ja 24. m\u00e4rtsil toimus ESVL-i koolitusseminar Elvas.<\/p>\n

                                                                                \n
                                                                              1. \u2013 16. juulini Soomes Jyv\u00e4skyl\u00e4s toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide EM-ilt naasis Eesti delegatsioon k\u00f5igi aegade suurima medalisaagiga \u2013 v\u00f5ideti 15 kuld-, 8 h\u00f5be- ja 11 pronksmedalit. Leili Kaas p\u00fcstitas 80 m t\u00f5kkejooksu v\u00f5itjana \u00fcle 65-aastaste maailmarekordi 15,30.<\/li>\n
                                                                              2. ja 23. juulil korraldas Rapla SVK M\u00e4rjamaal ESVL-i XXXIII spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 583. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi, petangis, meeste ja naiste v\u00f5rkpallis Tartu ning kurnim\u00e4ngus Harju SVK.<\/li>\n
                                                                              3. ja 27. augustil kergej\u00f5ustikuveteranide Rootsi \u2013 Eesti \u2013 L\u00e4ti kolmikmaav\u00f5istlusel Rootsis Huddinges v\u00f5itis meie naiskond esikoha, meeskond j\u00e4i v\u00f5\u00f5rustajate j\u00e4rel teiseks. Veteranide MM-v\u00f5istlustel v\u00f5ideti medaleid murdmaasuusatamises (h\u00f5be ja kaks pronksi), maadluses (kuld, h\u00f5be ja pronks), sangpommi t\u00f5stmises (kaks h\u00f5bedat ja pronks) ning lauatennises (pronks paarism\u00e4ngus).<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                Ilmus Viktor Puusepa koostatud L\u00e4\u00e4ne-Virumaa spordibiograafiline leksikon.<\/p>\n

                                                                                  \n
                                                                                1. ja 28. oktoobril korraldati spordiveteranidele koolitusseminar Olustveres. Teiste hulgas esinesid Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president Mart Siimann ja Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                  ESVL-i meistriv\u00f5istlusi peeti 17 alal.<\/p>\n

                                                                                  Kroonika koostajaks sai Auri Laaspere.<\/p>\n

                                                                                  Eesti Spordiveteranide Liidu 2000. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                  Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                    \n
                                                                                  1. Ants Palmar (57), 2. Eduard Tamm (51), 3.Olev Kiirend (21)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                    Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                      \n
                                                                                    1. Leili Kaas (75), 2. Helvi Erikson (39), 3.Karin Laine (19)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                      2001<\/strong><\/p>\n

                                                                                      14. \u2013 25. veebruarini Austrias Mariazellis veteranide MM-il suusatamises v\u00f5itsid ESVL-i liikmed kolm kulda ning \u00fche h\u00f5beda ja \u00fche pronksi.<\/p>\n

                                                                                      Mais-juunis j\u00f5udsid lugemislauale spordiveteranide Eugen Piisangu ja Juhan Maidlo koostatud suurteose \u201cKalev. L\u00e4bi sajandi\u201dkaks esimest k\u00f6idet.<\/p>\n

                                                                                        \n
                                                                                      1. juunil esitleti kultuuriministeeriumis spordiveteranide osalusel valminud kapitaalset teost \u201cEesti spordi biograafiline leksikon\u201d (4051 l\u00fchielulugu), projektijuht Elgur Palta, peakoostajad Henn Saarmann ja Erlend Teem\u00e4gi. Aasta hiljem ilmutas Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus raamatust kordustr\u00fcki.<\/li>\n
                                                                                      2. \u2013 14. juulini Austraalias Brisbane\u2019is toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XIV MM-ilt tulid eestlased koju 4 kuld-, 5 h\u00f5be- ja 5 pronksmedaliga. ESVL-i medalisaak veteranide MM-idel t\u00e4ienes veel kulla ja h\u00f5bedaga sangpommi mitmev\u00f5istluses, \u00fche kulla ja kahe pronksiga maadluses ning kahe v\u00f5istkondliku kulla ja \u00fche h\u00f5bedaga indiacas.<\/li>\n
                                                                                      3. ja 29. juulil toimusid V\u00e4imelas V\u00f5ru SVK korraldusel ESVL-i XXXIV spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 556. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus, kurnim\u00e4ngus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi, petangis V\u00f5ru, meeste v\u00f5rkpallis P\u00e4rnu ja naiste v\u00f5rkpallis Tartu SVK.<\/li>\n
                                                                                      4. detsembril t\u00e4histati Tallinna Ol\u00fcmpia Purjespordikeskuses ESVL-i volinike \u00fcldkoosolekuga ESVL-i 35. aastap\u00e4eva. Kinnitati 17-llikmelise volikogu koosseis ja valiti viieliikmeline juhatus: esimees Valdek L\u00f5uk, aseesimehed Heino Jeret ja Kalev Salur, liikmed Toomas Kookla ja Lii R\u00f5\u00f5mussaar. AS Eesti Loto kinkis spordiveteranide liidule lipu, mille \u00f5nnistas P\u00fchavaimu koguduse praost Gustav Piir. Kinnitati ESVL-i uuendatud p\u00f5hikiri. Ilmus bro\u0161\u00fc\u00fcr \u201cEesti Spordiveteranide Liit 35\u201d.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                        (K\u00f5rvalveergu nn. aknanaJ<\/p>\n

                                                                                        Tore on olla koos inimestega, kellega sind seovad \u00fchised huvid, kellega on jagada m\u00e4lestusi m\u00f6\u00f6dunud aegadest, kes m\u00f5istavad ja toetavad sind ning keda sa ise oled valmis abistama. See on j\u00f5ud, mis viib \u00fchiskonda edasi.<\/em> (EOK peasekret\u00e4ri Toomas T\u00f5nise tervitusest ESVL I 35. aastap\u00e4eval)<\/p>\n

                                                                                        Eesti Spordiveteranide Liidu 2001. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                        Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                          \n
                                                                                        1. Heino P\u00f5ldoja (58), 2. V\u00e4ino Puhilas (52), 3. Mart Mutso (32)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                          Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                            \n
                                                                                          1. Leili Kaas (76), 2. Karin Laine (49), 3. Helvi Erikson (28)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                            2002<\/strong><\/p>\n

                                                                                            21. ja 22. m\u00e4rtsil toimus P\u00f5ltsamaal ESVL-i aktivistide j\u00e4rjekordne koolitusseminar, l\u00e4biviijaks J\u00f5gevamaa SVK.<\/p>\n

                                                                                            Taastati Ida-Virumaa spordiveteranide organisatsioon (nimetusega Ida-Virumaa Spordiveteranide \u00dchendus), esimeheks valiti Matti Maack.<\/p>\n

                                                                                              \n
                                                                                            1. ja 21. juulil korraldas Harju SVK Sauel ESVL-i XXXV spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid (607) tervitas EOK president Mart Siimann. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Viljandi, petangis V\u00f5ru, kurnim\u00e4ngus Harju, m\u00e4lum\u00e4ngus J\u00e4rvamaa, meeste v\u00f5rkpallis P\u00e4rnu ja naiste v\u00f5rkpallis Tartu SVK. Esmakordselt lehvis v\u00f5istluspaigas AS Eesti Loto kingitud ESVL-i lipp.<\/li>\n
                                                                                            2. \u2013 25. augustini Saksamaal Potsdamis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XIII EM-il v\u00f5itsid eestlased 5 kuld-, 13 h\u00f5be- ja 8 pronksmedalit.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                              Medaleid toodi Eestisse ka veteranide MM-ilt suusatamises (kolm kulda), maadluses (\u00fcks h\u00f5be ja kaks pronksi), raadioorienteerumises (kuld) ja s\u00f5udmises, samuti triatloni ja t\u00f5stmise EM-ilt (kummaltki kuld).<\/p>\n

                                                                                                \n
                                                                                              1. \u2013 11. oktoobrini Austraalias korraldatud 5. veteranide maailmam\u00e4ngudel said Eesti korvpallimeeskonnad kulla 60-, h\u00f5beda 35- ja 45-aastaste ning pronksi 40- ja 55-aastaste vanuseklassis. Korvpallinaiskondade turniiril p\u00e4lvisid eestlannad kulla 45-aastaste ja h\u00f5beda 40-aastaste vanuseklassis. 25-aastaste rannav\u00f5rkpallis v\u00f5ideti \u00fcks kuld- ja kaks pronksi. Triatloniveteranid naasid Austraaliast kulla ja pronksiga.<\/li>\n
                                                                                              2. oktoobril austas medaliv\u00f5itjaid vastuv\u00f5tuga Eesti Ol\u00fcmpiakomitee.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                Aasta jooksul toimusid ESVL-i meistri- ja karikav\u00f5istlused 13 spordialal.<\/p>\n

                                                                                                Internetis avati ESVL-i kodulehek\u00fclg aadressiga www.esvl.ee<\/a>.<\/em><\/p>\n

                                                                                                Eesti Spordiveteranide Liidu 2002. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                                Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                                  \n
                                                                                                1. Ants Palmar (61), 2. Rein Horn (29), 3. Villi Olumets (20)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                  Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                                    \n
                                                                                                  1. Hilja Bakhoff (56), 2. Leili Kaas (49), 3. Karin Laine (42)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                    2003<\/strong><\/p>\n

                                                                                                    31. jaanuarist 8. veebruarini Austrias Seefeldis korraldatud veteranide MM-ilt suusatamises naasid ESVL-i liikmed 5 kuld-, 1 h\u00f5be ja 2 pronksmedaliga.<\/p>\n

                                                                                                    13.veebruaril t\u00e4histati Tartus Eesti Spordimuuseumis spordiveteranide \u00fchenduste ellukutsujana tegutsenud spordipedagoogi ja-ajaloolase Johannes Laidvere 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva.<\/p>\n

                                                                                                    23. veebruaril Eesti Vabariigi 85. aastap\u00e4eva puhul p\u00e4lvis teiste hulgas riikliku autasu Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi n\u00e4ol Villu Ojassalu, staa\u017eikaim esimees meie spordiveteranide \u00fchendustes.<\/p>\n

                                                                                                    6.\u20139. m\u00e4rtsini Hispaanias San Sebastianis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide II sise-EM-il v\u00f5itsid eestlased 3 kuld-, 4 h\u00f5be- ja 2 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                                                                    28. ja 29. m\u00e4rtsil toimus P\u00e4rnumaal J\u00f5ulum\u00e4el ESVL-i spordiveteranide koolitusseminar. Osav\u00f5tjatele esines ka EOK asepresident J\u00fcri Tamm. ESVL-i Volikogu v\u00f5ttis juhatuse ettepanekul liikmesorganisatsiooniks L\u00e4\u00e4nemaa Spordiliidu \u201cL\u00e4\u00e4nela\u201d.<\/p>\n

                                                                                                    13.\u2013 15. juunini Soomes Lahtis korraldatud kergej\u00f5ustikuveteranide P\u00f5hjamaade meistriv\u00f5istlustelt t\u00f5id eestlased 15 kuld-, 14 h\u00f5be- ja 8 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                                                                    28. ja 29. juunil korraldas Viljandi SVK Karksi-Nuias ESVL-i XXXVI spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 663. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus, meeste v\u00f5rkpallis ja m\u00e4lum\u00e4ngus peoperemehed viljandlased, naiste v\u00f5rkpallis ja petangis Tartu SVK. Spordim\u00e4nge k\u00fclastasid ning avaldasid tunnustust Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president Mart Siimann ja Soome Ol\u00fcmpiakomitee president Tapani Ilkka.<\/p>\n

                                                                                                    \"\"<\/a>\u00a0\u00a0\"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                    \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                    \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                    1.\u2013 13. juulini Puerto Ricos Carolinas toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XV MM-il v\u00f5itsid eestlased 10 kuld-, 4 h\u00f5be- ja 6 pronksmedalit. 80 riigi mitteametlikus paremusreas saavutas Eesti 15. koha.<\/p>\n

                                                                                                    15.\u2013 17. juulini Venemaal Lipetskis korraldatud veteranide MM-il sangpommi t\u00f5stmises said J\u00f5geva SVK v\u00f5istlejad kaks h\u00f5bedat ja \u00fche pronksi. Veteranide EM-ide medaleid toodi veel ujumises (kaks kulda, kolm h\u00f5bedat, kaks pronksi), k\u00e4sipallis (meeskondlik h\u00f5be ja naiskondlik pronks) ning j\u00f5ut\u00f5stmises (kaks pronksi).<\/p>\n

                                                                                                    ESVL-i meistriv\u00f5istlusi peeti aasta jooksul 11 spordialal, v\u00f5rkpallis toimusid karikav\u00f5istlused.<\/p>\n

                                                                                                    Eesti Spordiveteranide Liidu 2003. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                                    Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                                      \n
                                                                                                    1. Anton Laus (66), 2. Jevgeni Sokolov (44), 3. Neinar Seli (16)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                      Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                                        \n
                                                                                                      1. Karin Laine (43), 2. Leili Kaas (33), 3. Ene Aigro (29) ja Nora Kutti (29)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                        2004<\/strong><\/p>\n

                                                                                                        23. veebruaril Eesti Vabariigi 86. aastap\u00e4eval p\u00e4lvis teiste hulgas riikliku autasu Eesti Punase Risti V klassi teenetem\u00e4rgi n\u00e4ol aastaid veteransportlasena silmapaistvalt esinenud Leili Kaas.<\/p>\n

                                                                                                          \n
                                                                                                        1. \u2013 14. m\u00e4rtsini Saksamaal Sindelfingenis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide sise-MM-il v\u00f5itsid ESVL-i atleedid 2 kulda, 3 h\u00f5bedat ja \u00fche pronksi. Veteranide suusatamise MM-ilt Norrast Lillehammerist toodi 4 h\u00f5bedat ning lauatennise MM-ilt Jaapanist Yokohamast h\u00f5be ja pronks. Veteranide MM-v\u00f5istluste medaleid v\u00f5ideti ka purisuusatamises (pronks), suusaorienteerumises h\u00f5be), maadluses (kuld, h\u00f5be ja pronks), ujumises (kolm kulda, \u00fcks h\u00f5be ja neli pronksi) ning indiacas (kuld ja kaks h\u00f5bedat).<\/li>\n
                                                                                                        2. ja 27. m\u00e4rtsil korraldati S\u00e4reveres T\u00fcri Tehnika-ja Majanduskoolis koolitusseminar ESVL-i aktiivile.<\/li>\n
                                                                                                        3. ja 18. juulil toimusid Tartumaal \u00dclenurmel Tartu SVK korraldusel ESVL-i XXXVII spordim\u00e4ngud. Osav\u00f5tjaid oli 686. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus Viljandi SVK, m\u00e4lum\u00e4ngus Ida-Virumaa SV\u00dc, korvpallis ja petangis Valgamaa SVS ning meeste ja naiste v\u00f5rkpallis Tartu SVK.<\/li>\n<\/ol>\n\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                          13.juulist 1. augustini Taanis Aarhusis ja Randersis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XIV EM-ilt<\/p>\n

                                                                                                          t\u00f5id eestlased 7 kuld-, 8 h\u00f5be- ja 13 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                          \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                          Viis EM-i kulda v\u00f5itsid L\u00e4tis Talsis\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0sangpommit\u00f5stjad.<\/p>\n

                                                                                                          Eesti Spordiveteranide Liidu 2004. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                                          Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                                            \n
                                                                                                          1. Martin Kutman (66), 2. Rein Lindm\u00e4e (49), 3.Neinar Seli (17,5)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                            Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                                              \n
                                                                                                            1. Nora Kutti (65), 2. Helvi Erikson (63), 3.Karin Laine (\u00a021,5)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                              2005<\/strong><\/p>\n

                                                                                                              22. jaanuaril korraldas J\u00f5geva SVK Adaveres ESVL-i esimese talispordip\u00e4eva.<\/p>\n

                                                                                                              \"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                              \"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a><\/p>\n

                                                                                                                \n
                                                                                                              1. \u2013 27. veebruarini Venemaal Krasnogorskis peetud veteranide MM-il murdmaasuusatamises v\u00f5itsid ESVL-i liikmed 5 medalit individuaalselt (\u00fcks kuld ja pronks ning kolm h\u00f5bedat) ja meeskondliku teatev\u00f5istluse h\u00f5beda.<\/li>\n
                                                                                                              2. veebruaril p\u00e4lvisid Eesti Vabariigi 87. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul riikliku autasu ESVL-i auliikmed Oskar Uudek\u00fcll ja Vambola Remmel ning juhatuse aseesimees Heino Jeret.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                                Ilmus Helgi Noormetsa koostatud-toimetatud spordiajalooraamat (SVL-i m\u00e4rgiga tiitellehel) \u201cV\u00f5rumaa spordist l\u00e4bi aegade\u201d (304 lk.).<\/p>\n

                                                                                                                  \n
                                                                                                                1. \u2013 13. m\u00e4rtsini Rootsis Eskilstunas toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide sise-EM-ilt naasid eestlased 4 kuld-, 3 h\u00f5be- ja 5 pronksmedaliga.<\/li>\n
                                                                                                                2. ja 16. aprillil P\u00f5ltsamaa Kodu- ja Majanduskoolis toimunud ESVL-i koolitusseminaril esinesid spordiveteranidele Raul Rebane, Tiit L\u00e4\u00e4ne, Ants Paju jt.<\/li>\n
                                                                                                                3. ja 10. juulil toimusid Sillam\u00e4el ESVL-i XXXVIII spordim\u00e4ngud, korraldajaks Ida-Virumaa SV\u00dc. Osav\u00f5tjaid (665) olid tulnud tervitama kultuuriminister Raivo Palmaru, EOK peasekret\u00e4r Toomas T\u00f5nise ja Riigikogu liige Peeter Kreitzberg. V\u00f5istkondlikud v\u00f5itjad: kergej\u00f5ustikus ja m\u00e4lum\u00e4ngus Viljandi, petangis J\u00f5geva, meeste v\u00f5rkpallis Tartu ja naiste v\u00f5rkpallis Tallinna SVK ning ujumises Ida-Virumaa SV\u00dc.<\/li>\n
                                                                                                                4. augustist 3. septembrini Hispaanias San Sebastianis toimunud kergej\u00f5ustikuveteranide XVI MM-ilt toodi Eestisse 4 kuld-, 6 h\u00f5be- ja 5 pronksmedalit. 91 riigi mitteametlikus paremusreas oli Eesti 24.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                                  Medalitega tulid veteranide MM-ilt ka maadlejad (v\u00f5itsid \u00fche kulla ja kolm pronksi) ning sangpommit\u00f5stjad. Lauatennise EM-il oli kullav\u00f5itjaid Rein Lindm\u00e4e.<\/p>\n

                                                                                                                    \n
                                                                                                                  1. novembril Tallinnas toimunud ESVLi liikmesorganisatsioonide volinike \u00fcldkoosolekul vaagiti tehtut ja seati sihte j\u00e4rgmiseks neliaastakuks (aastani 2009). Liidu juhtkond j\u00e4i valimisel endiseks: juhatuse esimees Valdek L\u00f5uk, aseesimehed Heino Jeret ja Kalev Salur, liikmed Toomas Kookla ja Lii R\u00f5\u00f5mussaar.<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                                    Eesti Spordiveteranide Liidu 2005. aasta parimad sportlased<\/strong><\/p>\n

                                                                                                                    Mehed<\/strong><\/p>\n

                                                                                                                      \n
                                                                                                                    1. Rein Lindm\u00e4e (116), 2. Aivar Koiduste (79), 3.Tiit Tartlan (19)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                                      Naised<\/strong><\/p>\n

                                                                                                                        \n
                                                                                                                      1. Nora Kutti (114), 2. Helvi Erikson (61), 3. Leili Kaas (51)<\/li>\n<\/ol>\n

                                                                                                                        2006<\/strong><\/p>\n

                                                                                                                        Kergej\u00f5ustikuveteranide sise-MM-ilt Austriast Linzist toodi Eestisse 5 kuld-, 3 h\u00f5be ja 3 pronksmedalit.<\/p>\n

                                                                                                                        Suusaspordveteranide MM-il Prantsusmaal Brussonis v\u00f5itis 3 medalit (kaks kulda ja \u00fche h\u00f5beda) Karin Laine.<\/p>\n

                                                                                                                        Eesti Vabariigi iseseisvusp\u00e4eva puhul antud riiklikke autasusid p\u00e4lvisid ESVL-i liikmeskonnast Ants Paju ja Jaan Aiaots (J\u00f5geva SVK), Olev Ritson ja Neinar Seli (Tartu SVK), Arvo Lekk, Harry Heinrichsen ja Priidu Priks (Ida-Virumaa SVK), Vello Tafenau ja August Neidra (L\u00e4\u00e4ne-Virumaa SVK Peeter Orav ja Toomas R\u00f5hu P\u00e4rnu SVK) ning Mati Viisimaa (EKVA).<\/p>\n

                                                                                                                        ESVL-i koolitusseminaril Vigalas oli k\u00fclalisesinejaks Eesti Ol\u00fcmpiakomitee peasekret\u00e4r Toomas T\u00f5nise.<\/p>\n

                                                                                                                        \u00a0<\/strong>Lauatenniseveteranide MM-ilt Bremenist naasis Rein Lindm\u00e4e paarism\u00e4ngukullaga.\u00a0<\/strong><\/p>\n

                                                                                                                        15. ja 16. juulil peeti Valgas 39. Spordim\u00e4ngud. 697 osaleja seas olid k\u00fclalised ka L\u00e4ti Valkast. Kergej\u00f5ustikus ja m\u00e4lum\u00e4ngus oli esimene Viljandi SVK, korvpalli vabavisetes Valgamaa SVK, petanques Tartu SVK, meeste v\u00f5rkpallis P\u00e4rnu SVK ja naistestTallinna SVK.<\/p>\n

                                                                                                                        Pildi galerii\u00a0 –\u00a0 http:\/\/pildid.sportiv.ee\/thumbnails.php?album=9<\/a><\/p>\n

                                                                                                                        ESVL veteransportlased v\u00f5istlesid edukalt MM ja EM v\u00f5istlustel kergej\u00f5ustikus, suusatamises, lauatennises, maadluses, triatlonis ja sangpommi mitmev\u00f5istluses. Kokku v\u00f5ideti 35 kuld, 26 h\u00f5be ja 18 pronksmedalit. Toimusid Eesti-Soome s\u00f5pruskohtumised laskmises ja lauatennises.<\/p>\n

                                                                                                                        25. novembril t\u00fchistati ESVL 40. aastap\u00e4eva konverentsiga “ESVL 40”.<\/p>\n

                                                                                                                        Teemadeks olid:<\/p>\n